Obsah (11)

§ 442§ 187§ 405§ 444§ 448§ 637§ 173§ 162§ 163§ 177§ 178

2-17-18760 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Otsuse tegemise aeg ja koht 27. november 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-18760 Tsiviilasi Elektrilahen

) § 177 lg 1 p 2 ja lg 2). Edasikaebamise kord Kooskõlas

§ 442

lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse 1 2-17-18760 edasikaebamiseks. Kohus täiendab käesolevat otsust kirjeldava ja põhjendava osaga, kui menetlusosaline teatab 10 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata. Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus

1. Harju Maakohtu menetluses oli algselt Elektrilahendus OÜ (hageja) hagi S R (kostja) vastu võlgnevuse 234,66 euro ja viivise 6,43 euro saamiseks. Hagi aluseks on poolte vahel 31.07.2017 sõlmitud töövõtuleping, mille järgi pidi hageja teostama elektriseadmete ja muude esemete montaaži tööd. Pooled leppisid kokku tunnihinnas 16 eurot + käibemaks 20% ja vastavalt vajadusele materjali maksumuse. Hageja teostas kokkulepitud tööd, kuid kostja jättis tööde eest tasumata.
2. Kohus rahuldas hagi 22.03.2018 tagaseljaotsusega ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 234,66 eurot ja viivise 6,43 eurot. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja riigilõivu 75 eurot.
3. 21.08.2018 määrusega rahuldas kohus kostja poolt 02.05.2018 esitatud ja 20.06.2018 täpsustatud kaja 22.03.2018 tagaseljaotsusele osaliselt ning taastas menetluse hageja nõuetes võlgnevuse 96 euro ja seisuga 15.12.2017 sissenõutavaks muutunud viivise 6,43 euro saamiseks, samuti menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Kohus märkis, et menetlus jääb taastamata ja kaja rahuldamata osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse (põhinõue) 138,66 eurot. Nimetatud määrus on jõustunud. Kohtu selgitused
4. Kohus menetleb tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt

§ 405

lg-le 1.

§ 444

lg 4 järgi võib lihtmenetluse otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka juhul, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Kohus mõistab käesolevaga kostjalt hageja kasuks (täiendavalt) välja seisuga 15.12.2017 sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise summas 3,80 eurot (s.o 138,66 x 8% x 125 / 365). Ülejäänud osas jäävad hageja (tsiviilasja nr 2-17-18760 menetluses veel olevad) nõuded rahuldamata. 5. Kohus täiendab otsust

§ 448

lg-s 41 sätestatu kohaselt puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud

§ 637lg 21 sätestatud alustel.

Vastavalt

§ 637

lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt 2 2-17-18760 ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. 6.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lgs 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

§ 163

lg 1 järgi menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

1. Hageja esitas kostja vastu nõude kogusummas 241,09 eurot (234,66 + 6,43). Kohus tegi 22.03.2018 tagaseljaotsuse, millega rahuldas hageja hagi. Seejuures 21.08.2018 määrusega rahuldas kohus kostja poolt 02.05.2018 esitatud ja 20.06.2018 täpsustatud kaja 22.03.2018 tagaseljaotsusele osaliselt ning taastas menetluse hageja nõuetes võlgnevuse 96 euro ja seisuga 15.12.2017 sissenõutavaks muutunud viivise 6,43 euro saamiseks, samuti menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Menetlus jäi taastamata ja kaja rahuldamata osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse (põhinõue) 138,66 eurot. Käesoleva otsusega mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja veel seisuga 15.12.2017 sissenõutavaks muutunud viivise 3,80 eurot. Seega rahuldas kohus kokku 59% hageja poolt hagiavalduses esitatud nõuetest.
2. Kuivõrd kohus on rahuldanud hagi ligikaudselt 59% ulatuses, peab kohus

§ 163

lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 41% ulatuses hageja ja 59% ulatuses kostja kanda. 10. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (

§ 177lg 1 p 2 ja lg 2).

11.

§ 178

lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 3