lg 2 p-de 2, 3 järgi 1 aasta vangistusega,
lg 1 järgi 3 kuu vangistusega ja
lg 2 p 1 järgi 1 aasta vangistusega.
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti M. Hovinenile liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja karistati M. Hovineni 1 aasta 4 kuu vangistusega.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 01.06.2016 kuni 03.06.2016, s.o 3 päeva, ning alates 18.06.2017 kuni 19.06.2017, s.o 2 päeva, kokku 5 päeva, karistusaja hulka ja mõisteti ärakandmisele 1 aasta 3 kuud 25 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 25.11.2015 kohtuotsusega karistuse ärakandmata osa võrra (1 aasta 9 kuud) ning mõisteti M. Hovinenile liitkaristuseks 3 aastat 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 03.01.2018 ja lõpp 28.01.
Hovinen oli kuritegusid toime pannes alkoholijoobes. Kusjuures osa kuritegudest pani ta toime enda lähedaste isikute suhtes ja seda korduvalt. Ta sooritas need kuriteod 01.06.2016, s.o eelmise kohtuotsusega (Viru Maakohtu 25.11.2015 kohtuotsus) määratud katseajal. Lisaks tuleb arvestada, et M. Hovineni karistati ka liiklusalase süüteo toimepanemise eest, mis oli samuti pandud toime alkoholijoobe seisundis. Katseajal sooritas M. Hovinen ka varguse ja arvutikelmuse. Seega ei avaldanud katseaja rakendamine M. Hovinenile vähimatki mõju. M. Hovineni kuritegelik käitumine (nii isiku- kui ka varavastaste süütegude sooritamine) ei ole vähenenud ning kriminaalhooldusega kaasnev pidev järelevalve tema õiguskuulekust taganud ei ole. Karistusregistri andmetel on M. Hovinenil lisaks kahele kehtivale kriminaalkaristusele ka mitmeid väärteokaristusi, mh varavastase süüteo, liiklusalase ning ka avaliku korra rikkumise eest. Need asjaolud viitavad eriti kõrgele retsidiivsuse ohule. 2.
Õige ei ole määruskaebuses toodud seisukoht, et mingeid asjaolusid tuleb eelistada ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamisel – kõiki asjaolusid tuleb arvestada kogumis, ühelgi asjaolul ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Maakohus aga ongi analüüsinud asju kogumis ja nimetatud analüüsi pinnalt on põhjendatult jõutud seisukohale, et süüdimõistetu vabastamine elektroonilise valve alla ei ole käesoleval ajal võimalik. See ei välista, et kui süüdimõistetu edasine käitumine näitab tema suhtumise paikapidavust, ei võiks see päädida ennetähtaegse vabastamisega. Veel kord positiivsete asjaolude ülekordamine ei anna neile suuremat kaalu. Tuues välja üksnes süüdimõistetu suhtes esinevad positiivsed asjaolud ning jättes arvestamata süüdimõistetu suhtes esinevad negatiivsed asjaolud, ei saa asuda seisukohale, et maakohus on teinud kaalutlusvea. Kaitsja heidab maakohtule ette, et kohus on jätnud põhjendamata, miks negatiivsed asjaolud kaaluvad üles positiivsed asjaolud. Ringkonnakohus sellise etteheitega ei nõustu ja leiab, et maakohus on põhjalikult analüüsinud, miks asjaolud, mis esmapilgul faktiliselt tunduvad positiivsed, seda ei ole. Maakohus on analüüsinud, et on positiivne, et süüdimõistetu tahab loobuda alkoholist, kuid tegemist on M. Hovineni puhul raske probleemiga, millest vabanemise soov on süüdimõistetul olnud ka varasemalt, kuid sellel soovil on puudunud edu ning see on suur uute kuritegude toimepanemise risk arvestades toimepandud süütegude asjaolusid. On märkimisväärne, et süüdimõistetu on varasemalt korduvalt asunud sõltuvusravile, kuid see ei ole olnud tulemuslik. Puuduvad asjaolud, mille pinnalt asuda seisukohale, et käesolevalt oleks tegemist teistsuguse olukorraga, mis annaks aluse uskuda ravi edukust. Määruskaebuses on toodud väide, et kinnipeetav on juba üle aasta vangistuses viibinud ja seega on ta alkoholivaba eluga algust teinud ja võib eeldada, et käitumiskontrollile alludes ning alkoholisõltuvuse ravi läbides suudab ta alkoholivaba elu jätkata. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist väga oletusliku seisukohaga, kuna süüdimõistetu on range järelevalve tingimustes, kus alkoholi tarvitamine ei olegi võimalik. Seega ei ole välistatud, arvestades M. Hovineni elukäiku, et vabanemisel ei suuda süüdimõistetu alkoholist keelduda. Ka ei ole 4 ringkonnakohtu hinnangul kriminaalhooldus asjaolu, mis aitaks süüdimõistetu suhtes esinevaid riske maandada, kuna ka kriminaalhooldus ei ole nõuetekohaselt möödunud. Kaitsja toob välja, et maakohtuga ei saa nõustuda osas, et süüdimõistetu suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse käitumisega isikud suurendavad uute kuritegude toimepanemise riski. Vangla iseloomustuses on küll kirjas, et süüdimõistetu suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse mineviku või mõtteviisiga isikuid, kuid järgmises lauses tõendatakse, et puuduvad tõendid isiku suhetest kriminaalkorras karistatud inimestega ning nende negatiivsest mõjust. Küll võivad kriminaalse taustaga tuttavad mõjutada süüdimõistetu käitumist, kuna süüdimõistetu käitub impulsiivselt, ei mõtle tegude tagajärgedele. Kaitsja leiab, et maakohus oli seisukohal, et vabanemisel samadesse tingimustesse, kus kinnipeetav oli viimase kuriteo toimepanemise ajal, võib isik jätkata kuritegude toime panemist. Maakohtu selline seisukoht pole määruskaebuse kohaselt õige, sest sisuliselt pole võimalik, et kinnipeetav vabaneks muudesse tingimustesse kui enne vangistust. Maakohus asus seega kaebaja hinnangul seisukohale, et vabanemisjärgsetel tingimustel pole üldse kaalu ennetähtaegsel vabastamisel. Ringkonnakohus sellise tõlgendusega maakohtu seisukohast ei nõustu. Maakohus on märkides, et „Vabanedes sisult samasugustesse tingimustesse, kus Mihhail Hovinen viibis enne vangistusse sattumist viimase kuriteo toimepanemise ajal, võib ta jätkata kuritegude toimepanemist ning kohtul puudub käesoleval hetkel veendumus, et Mihhail Hovinen hakkab vabaduses õiguskuulekalt käituma.“ tõdenud, et need asjaolud esinesid süüdimõistetu suhtes ka enne vangistust ning need ei ole ära hoidnud uue kuriteo toimepanemist. Puuduvad tõendid, mis annaksid aluse seisukohale, et käesoleval ajal oleks süüdimõistetu samades tingimustes võimeline oma käitumist muutma ning hoiduma uutest kuritegudest. Kogumis süüdimõistetu suhtes selliseid asjaolusid ei esine. See ei tähenda, et vabanemisjärgsetel elutingimustel ei oleks tähtsust. Ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud ja sellisele põhjendatusele ei viidata ka määruskaebuses. Ringkonnakohtul puudub kõiki asjaolusid kogumis analüüsides veendumus, et M. Hovineni puhul oleksid uue kuriteo riskid maandatud ja karistus oleks oma eesmärgi täitnud. 7. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu kohtumäärusega tutvumise ja määruskaebuse koostamise eest (2 pooltundi) 60 eurot, sh käibemaks 10 eurot. Ringkonnakohus leiab, et arvestades määruskaebuse mahtu on tasutaotlus selles ulatuses põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb kaitsjatasu summas 60 eurot hüvitada süüdimõistetul. 8. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 16. jaanuari 2019 määruse muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Aarne Sarjas Mati Kartau 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.