Obsah (6)

§ 121§ 199§ 213§ 65§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-11436 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau Kohtukoosseis Va

§ 121

lg 2 p-de 2, 3 järgi 1 aasta vangistusega,

§ 199

lg 1 järgi 3 kuu vangistusega ja

§ 213

lg 2 p 1 järgi 1 aasta vangistusega.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti M. Hovinenile liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja karistati M. Hovineni 1 aasta 4 kuu vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 01.06.2016 kuni 03.06.2016, s.o 3 päeva, ning alates 18.06.2017 kuni 19.06.2017, s.o 2 päeva, kokku 5 päeva, karistusaja hulka ja mõisteti ärakandmisele 1 aasta 3 kuud 25 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 25.11.2015 kohtuotsusega karistuse ärakandmata osa võrra (1 aasta 9 kuud) ning mõisteti M. Hovinenile liitkaristuseks 3 aastat 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 03.01.2018 ja lõpp 28.01.

2. Viru Maakohtu 16.01.2019 määrusega jäeti M. Hovinen vangistusest tingimisi elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 2.
3. M. Hovineni iseloomustamisel saab välja tuua palju positiivset, mida kohus võtab arvesse. Karistust kandes läbis ta sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kus osales üldiselt aktiivselt. Samuti osales ta sotsiaalprogrammis „Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamine“, kuid viimases muutus ta aja jooksul passiivseks ja esines ärritumist. Alates 20.07.2018 täitis M. Hovinen pidevalt erinevaid töökohustusi. Positiivsena saab välja tuua ka distsiplinaarkaristuste puudumise. Nimetatu on oluline asjaolu ja see on üks tingimisi ennetähtaega vabastamise eeldustest. 2.
4. Ennetähtaegse vabanemise korral on M. Hovinenil olemas elukoht, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning selleks vajalikud nõusolekud on olemas. Kõnealuses korteris elab M. Hovineni abikaasa ja abikaasa alaealine tütar. Tähelepanuta ei saa aga jätta, et need isikud olid kannatanuteks M. Hovineni süüdimõistmisega päädinud vägivallakuritegudes. Samas esitas abikaasa maakohtule 13.01.2019 avalduse, milles toetas M. Hovineni tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vangla iseloomustuse kohaselt on M. Hovinenil head suhted on ema ja õega, suhted lapsega puuduvad. M. Hovineni sõnul saaks ta vabadusse pääsedes koheselt tööle asuda. Vangla hinnangul on ta töö suhtes valiv, eelistades tulusamat tööd, kuid samas mõistab töötamise vajalikkust. Tal on tasumata võlakohustusi 1767,93 eurot. Kriminaalhooldaja iseloomustuse kohaselt on M. Hovinen alkoholisõltlane ning kuriteod pani ta toime alkoholisõltuvuse rahuldamiseks. Joobeseisundis olles on tema käitumine impulsiivne, kuid samas mõistab vajadust hoiduda alkoholist ja minna tööle. M. Hovinen mõistab enda tegude tagajärgi ja põhjusi, kuid ei tunnista täiel määral, leides vabandusi ning samas kahetsedes. M. Hovinenil on vabanemise korral olemas sobilikud elutingimused, kuid negatiivse asjaoluna tuleb pöörata tähelepanu alkoholisõltuvusele, mis on kuritegude toimepanemise riskiallikaks ning kalduvus muutuda joobeseisundis olles agressiivseks. Ohu faktoriks on ka asjaolu, et varasemad kuriteod olid toime pandud lähikondsete, sh alaealise vastu. 2.
5. M. Hovineni ennetähtaegse vabastamise kahjuks räägib tema varasema käitumise pinnalt prognoositav reaalne uute süütegude sooritamise oht. 2 Viimati karistati süüdimõistetut Viru Maakohtu 03.01.2018 otsusega eriliigiliste süütegude, sh

§ 121sätestatud kuriteo toimepanemise eest ning M.

Hovinen oli kuritegusid toime pannes alkoholijoobes. Kusjuures osa kuritegudest pani ta toime enda lähedaste isikute suhtes ja seda korduvalt. Ta sooritas need kuriteod 01.06.2016, s.o eelmise kohtuotsusega (Viru Maakohtu 25.11.2015 kohtuotsus) määratud katseajal. Lisaks tuleb arvestada, et M. Hovineni karistati ka liiklusalase süüteo toimepanemise eest, mis oli samuti pandud toime alkoholijoobe seisundis. Katseajal sooritas M. Hovinen ka varguse ja arvutikelmuse. Seega ei avaldanud katseaja rakendamine M. Hovinenile vähimatki mõju. M. Hovineni kuritegelik käitumine (nii isiku- kui ka varavastaste süütegude sooritamine) ei ole vähenenud ning kriminaalhooldusega kaasnev pidev järelevalve tema õiguskuulekust taganud ei ole. Karistusregistri andmetel on M. Hovinenil lisaks kahele kehtivale kriminaalkaristusele ka mitmeid väärteokaristusi, mh varavastase süüteo, liiklusalase ning ka avaliku korra rikkumise eest. Need asjaolud viitavad eriti kõrgele retsidiivsuse ohule. 2.

1. Vangla hinnangul on M. Hovineni puhul uute kuritegude soodusteguriks mh alkoholisõltuvus. Raskuste tekkides on M. Hovinen valinud ühiskonnas taunitava lahenduse – ta on kaotanud kontrolli oma käitumise üle ja väljendanud agressiivsust. Kuigi M. Hovinen kahetseb toimepandud kuritegusid, leiab ta siiski vaid end õigustavaid vabandusi toimepandule. Ta arvestab peamiselt enda heaolu ega hooli üldtunnustatud väärtushinnangutest. M. Hovineni mõtlemises ja hoiakutes ei ole toimunud muutust. Vanglas on M. Hovinenil mõistnud alkoholisõltuvuse olemasolu, kuid tema käitumine vangla tingimustes perevägivalla sotsiaalprogrammis osalemisel on liikunud passiivsuse suunas. Olukorras, kus isik ise vastavat probleemi küll teadvustab, kuid ei oma sealjuures piisavalt enesekriitilist lähenemist, puudub alus arvata, et ta astuks samme vältimaks edaspidi alkoholi tarbimist. Siinjuures tuleb arvestada, et ta on varasemalt korduvalt asunud sõltuvusravile, kuid see ei olnud tulemuslik. 2.
2. M. Hovineni tuttavate hulgas on kuritegeliku mõtteviisiga inimesed, kellega lävimine on kuriteo toimepanemise riski suurendavaks asjaoluks. Ka toetav perekond ei ole süüdimõistetut varasemalt mõjutanud õiguskuulekale suhtumisele ning perekonnaliikmed sattusid hoopis tema vägivalla ohvriks. Vabanedes sisult samasugustesse tingimustesse, kus M. Hovinen viibis enne vangistusse sattumist viimase kuriteo toimepanemise ajal, võib ta jätkata kuritegude toimepanemist ning maakohtul puudus käesoleval hetkel veendumus, et M. Hovinen hakkab vabaduses õiguskuulekalt käituma. Süüdimõistetut ei saa tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastada, kuna kuritegude toimepanemise asjaoludest ja isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist ja seda ohtu ei kaalu üles ka M. Hovineni positiivselt iseloomustavad andmed. Määruskaebus
3. Viru Maakohtu 16.01.2019 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu M. Hovineni kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja taotleb kaaluda M. Hovineni ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Määruskaebuses leitakse kokkuvõtlikult, et maakohus ei ole põhjendanud, miks negatiivsed asjaolud kaaluvad üles süüdimõistetu suhtes esinevad positiivsed asjaolud nagu käitumine vangistuses ning elu- ja töötingimused. Kaebuses leitakse, et eelkõige tuleb arvestada süüdimõistetu käitumist vangistuses ning vabanemisjärgseid tingimusi. Süüdimõistetu suhtes esinevad positiivsed asjaolud korratakse veelkord üle. M. Hovinen tunnistab oma probleemi 3 alkoholiga ning on nõus sellega tegelema. Süüdimõistetu on nõus läbima alkoholisõltuvuse ravi ja edaspidi mitte tarvitama alkoholi. Kinnipeetav on juba üle aasta vangistuses viibinud ja seega on ta alkoholivaba eluga algust teinud ja võib eeldada, et käitumiskontrollile alludes ning alkoholisõltuvuse ravi läbides suudab ta alkoholivaba elu jätkata. Kaitsjale jääb arusaamatuks maakohtu seisukoht, et süüdimõistetul on kriminaalse käitumisviisiga suhtlusringkond, see ei tulene ka vangla iseloomustusest. Maakohus oli seisukohal, et vabanemisel samadesse tingimustesse, kus kinnipeetav oli viimase kuriteo toimepanemise ajal, võib isik jätkata kuritegude toime panemist. Maakohtu selline seisukoht pole õige. Sisuliselt pole võimalik, et kinnipeetav vabaneks muudesse tingimustesse kui enne vangistust. Üldjuhul pole võimalik, et kinnipeetaval on vabanedes paremad elutingimused ja paremad suhted lähedastega. Maakohus asus järelikult seisukohale, et vabanemisjärgsetel tingimustel pole üldse kaalu ennetähtaegsel vabastamisel.
4. Tartu Ringkonnakohtu 11.02.2019 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 15.02.
5. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et M. Hovineni vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole veel käesoleval ajal põhjendatud ning selle põhjendatusele ei viidata ka esitatud määruskaebuses.
7. Maakohtu otsustus on põhjendatud. Maakohus on lähtunud konkreetselt süüdimõistetust ja tema poolt toimepandud süüteost, analüüsides süüdimõistetu suhtes esinevaid nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid kogumis tulenevalt

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaoludest.

Õige ei ole määruskaebuses toodud seisukoht, et mingeid asjaolusid tuleb eelistada ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamisel – kõiki asjaolusid tuleb arvestada kogumis, ühelgi asjaolul ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Maakohus aga ongi analüüsinud asju kogumis ja nimetatud analüüsi pinnalt on põhjendatult jõutud seisukohale, et süüdimõistetu vabastamine elektroonilise valve alla ei ole käesoleval ajal võimalik. See ei välista, et kui süüdimõistetu edasine käitumine näitab tema suhtumise paikapidavust, ei võiks see päädida ennetähtaegse vabastamisega. Veel kord positiivsete asjaolude ülekordamine ei anna neile suuremat kaalu. Tuues välja üksnes süüdimõistetu suhtes esinevad positiivsed asjaolud ning jättes arvestamata süüdimõistetu suhtes esinevad negatiivsed asjaolud, ei saa asuda seisukohale, et maakohus on teinud kaalutlusvea. Kaitsja heidab maakohtule ette, et kohus on jätnud põhjendamata, miks negatiivsed asjaolud kaaluvad üles positiivsed asjaolud. Ringkonnakohus sellise etteheitega ei nõustu ja leiab, et maakohus on põhjalikult analüüsinud, miks asjaolud, mis esmapilgul faktiliselt tunduvad positiivsed, seda ei ole. Maakohus on analüüsinud, et on positiivne, et süüdimõistetu tahab loobuda alkoholist, kuid tegemist on M. Hovineni puhul raske probleemiga, millest vabanemise soov on süüdimõistetul olnud ka varasemalt, kuid sellel soovil on puudunud edu ning see on suur uute kuritegude toimepanemise risk arvestades toimepandud süütegude asjaolusid. On märkimisväärne, et süüdimõistetu on varasemalt korduvalt asunud sõltuvusravile, kuid see ei ole olnud tulemuslik. Puuduvad asjaolud, mille pinnalt asuda seisukohale, et käesolevalt oleks tegemist teistsuguse olukorraga, mis annaks aluse uskuda ravi edukust. Määruskaebuses on toodud väide, et kinnipeetav on juba üle aasta vangistuses viibinud ja seega on ta alkoholivaba eluga algust teinud ja võib eeldada, et käitumiskontrollile alludes ning alkoholisõltuvuse ravi läbides suudab ta alkoholivaba elu jätkata. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist väga oletusliku seisukohaga, kuna süüdimõistetu on range järelevalve tingimustes, kus alkoholi tarvitamine ei olegi võimalik. Seega ei ole välistatud, arvestades M. Hovineni elukäiku, et vabanemisel ei suuda süüdimõistetu alkoholist keelduda. Ka ei ole 4 ringkonnakohtu hinnangul kriminaalhooldus asjaolu, mis aitaks süüdimõistetu suhtes esinevaid riske maandada, kuna ka kriminaalhooldus ei ole nõuetekohaselt möödunud. Kaitsja toob välja, et maakohtuga ei saa nõustuda osas, et süüdimõistetu suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse käitumisega isikud suurendavad uute kuritegude toimepanemise riski. Vangla iseloomustuses on küll kirjas, et süüdimõistetu suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse mineviku või mõtteviisiga isikuid, kuid järgmises lauses tõendatakse, et puuduvad tõendid isiku suhetest kriminaalkorras karistatud inimestega ning nende negatiivsest mõjust. Küll võivad kriminaalse taustaga tuttavad mõjutada süüdimõistetu käitumist, kuna süüdimõistetu käitub impulsiivselt, ei mõtle tegude tagajärgedele. Kaitsja leiab, et maakohus oli seisukohal, et vabanemisel samadesse tingimustesse, kus kinnipeetav oli viimase kuriteo toimepanemise ajal, võib isik jätkata kuritegude toime panemist. Maakohtu selline seisukoht pole määruskaebuse kohaselt õige, sest sisuliselt pole võimalik, et kinnipeetav vabaneks muudesse tingimustesse kui enne vangistust. Maakohus asus seega kaebaja hinnangul seisukohale, et vabanemisjärgsetel tingimustel pole üldse kaalu ennetähtaegsel vabastamisel. Ringkonnakohus sellise tõlgendusega maakohtu seisukohast ei nõustu. Maakohus on märkides, et „Vabanedes sisult samasugustesse tingimustesse, kus Mihhail Hovinen viibis enne vangistusse sattumist viimase kuriteo toimepanemise ajal, võib ta jätkata kuritegude toimepanemist ning kohtul puudub käesoleval hetkel veendumus, et Mihhail Hovinen hakkab vabaduses õiguskuulekalt käituma.“ tõdenud, et need asjaolud esinesid süüdimõistetu suhtes ka enne vangistust ning need ei ole ära hoidnud uue kuriteo toimepanemist. Puuduvad tõendid, mis annaksid aluse seisukohale, et käesoleval ajal oleks süüdimõistetu samades tingimustes võimeline oma käitumist muutma ning hoiduma uutest kuritegudest. Kogumis süüdimõistetu suhtes selliseid asjaolusid ei esine. See ei tähenda, et vabanemisjärgsetel elutingimustel ei oleks tähtsust. Ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud ja sellisele põhjendatusele ei viidata ka määruskaebuses. Ringkonnakohtul puudub kõiki asjaolusid kogumis analüüsides veendumus, et M. Hovineni puhul oleksid uue kuriteo riskid maandatud ja karistus oleks oma eesmärgi täitnud. 7. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu kohtumäärusega tutvumise ja määruskaebuse koostamise eest (2 pooltundi) 60 eurot, sh käibemaks 10 eurot. Ringkonnakohus leiab, et arvestades määruskaebuse mahtu on tasutaotlus selles ulatuses põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb kaitsjatasu summas 60 eurot hüvitada süüdimõistetul. 8. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 16. jaanuari 2019 määruse muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Aarne Sarjas Mati Kartau 5