Obsah (5)

§ 217§ 33§ 35§ 65§ 5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-18-12541 Tsiviilasi Tar

) § 33 lg-s 4 sätestatut, oleks võlgnik pidanud esitama täitemenetluste alustamise peale erinevates täiteasjades kaebusi

§ 217lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul.

Kuna võlgnik kohtule teadaolevalt vastavasisulisi kaebuseid esitanud ei ole, on ta

217 lg-st 6 tulenevalt minetanud õiguse tugineda väitele, et kohtutäitur ei tohtinud alustada erinevaid täitemenetlusi. Maakohus möönis, et kohtutäitur võis olla erinevaid täitemenetlusi alustades rikkunud

§ 33

lg 4 põhimõtet, kuid sellise rikkumise kõrvaldamiseks tulnuks võlgnikul esitada kohtutäiturile selge kaebus, millest nähtuks võlgniku nõue rikkumise kõrvaldamiseks ning millistes konkreetsetes täiteasjades on kaebus esitatud. Avaldaja ei ole kohtutäiturilt täiteasjade ühendamist ega kohtutäituri tasude ümbervaatamist (seoses täiteasjade ühendamisega) taotlenud. Sisuliselt on avaldaja esitanud kohtutäiturile selgitamistaotluse, mille kohta on täitur vormistanud otsuse. Maakohus juhtis avaldaja tähelepanu sellele, et kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 lg 1 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline. Asja materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks esitanud kohtutäiturile kaebuseid kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuste peale. Seega on läbimata kohtueelne kord. Lisaks sellele on täitemenetluse osalisel

§ 35lg 1 järgi õigus täitetoimikuga tutvuda ning saada sellest ärakirju ja õiendeid.

KTS § 37 käsitleb elatise sissenõudmise eest makstavat tasu ning

§ 65lg 4 elatise täitmise järjekorda.

Võlgnikul on õigus küsida kohtutäiturilt informatsiooni, milliste võlgnevuste katteks, sh kui suures osas kohtutäituri menetluse põhitasu katteks on laekunud summasid kantud. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuses ja selle täpsustuses esitatud põhjenduste kohaselt esitas avaldaja kaebuse kohtutäiturile, et viimane vaataks üles kõik avaldaja suhtes algatatud täitemenetlused. Maakohus on tuginenud üksnes kohtutäituri vastusele. Avaldajale jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik, et tema suhtes on korraga menetluses kuus või enam menetlust, mis on algatatud sama otsuse ja sama lapse avalduse alusel. Avaldaja soovib kõikide täitemenetluse lõpetamist. Avaldaja on kohtutäituriga juba aastaid suhelnud ja ainus vastus, mille avaldaja on saanud, on see, et kohtutäitur ei ole avaldaja raamatupidaja. Avaldaja soovib, et ebaseaduslikult alustatud täitemenetluste alustamise tasud ja täituri põhitasud koos käibemaksuga tagastataks avaldaja kontole. Lisaks on õiglane, kui kohtutäitur maksaks avaldajale 15 000 euro suurust hüvitist.
2. Kohtutäitur vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata kaebus uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
4. Praegusel juhul on avaldaja esitanud kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Asja materjalidest nähtuvalt on menetlusosalisteks avaldaja ja kohtutäitur.

§ 5

lg 1 sätestab, et täitemenetluse osalised on isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja), isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (võlgnik), ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab.

§ 217

lg-test 3-5 tuleneb, et kohtutäitur peab igas kaebuse lahendamise etapis informeerima toimuvast menetlusosalisi (eelkõige sissenõudjat ja võlgnikku). 3 Olukorras, kus kaebus kohtutäituri tegevuse peale on esitatud kohtule, on kohtumenetluse osalisteks sissenõudja, võlgnik ja kohtutäitur. Kuna praegusel juhul ei ole sissenõudjat menetlusse kaasatud, on tegemist menetlusõiguse normi olulise rikkumisega (TsMS § 656 lg 1 p 2 koostoimes TsMS §-ga 659).

1. Lisaks sellele ei nähtu asja materjalidest avaldaja esialgset, s.o
2. juuni 2018, kaebust kohtutäiturile. Kuigi kohtutäituri otsuses on kaebust tsiteeritud, ei asenda see kaebust. Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus
3. oktoobril 2018 tagastanud kohtutäiturile toimikud täiteasjades nr 186/2016/741, 186/2016/26, 186/2017 ja 186/2017/6 (tl 73). Ringkonnakohus on seisukohal, et avaldaja esialgne kaebus kohtutäiturile peab nähtuma tsiviilasja toimikust ning olema kättesaadav ka kõrgema astme kohtutele.
4. Maakohus on asunud seisukohale, et kui täitur rikkus täiteasjade alustamisel

§ 33

lg-s 4 sätestatut, oleks avaldaja pidanud esitama täitemenetluste alustamise peale erinevates täiteasjades kaebusi

§ 217lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul.

Kuna avaldaja kohtule teadaolevalt vastavasisulisi kaebuseid esitanud ei ole on ta

217 lg-st 6 tulenevalt minetanud õiguse tugineda väitele, et kohtutäitur ei tohtinud alustada erinevaid täitemenetlusi. Samas on maakohus möönnud, et kohtutäitur võis olla erinevaid täitemenetlusi alustades rikkunud

§ 33lg 4 põhimõtet.

Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada järgmist.

§ 33

lg 4 kohaselt kui täitedokument sisaldab mitu rahalist nõuet, avatakse nende osas üks täitetoimik ja nõuded summeeritakse, kui sissenõudja ei taotle mitme täitetoimiku avamist.

§ 33

lg 4 eesmärgiks on kohtutäituri tasu mitmekordse maksmise vältimine (vt Riigikohtu

1. juuni 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-17, p 13;
2. jaanuari 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-164-13, p 17). Täitemenetluse osalisel (sh võlgnikul) on õigus nõuda, et kohtutäitur järgiks

§ 33

lg-s 4 sätestatut ja seda on õigus nõuda kogu täitemenetluse kestel, mitte ainult täitemenetluse alustamisel. Täitemenetluse alustamise vaidlustamata jätmisel

§ 217

lg-s 1 sätestatud korras ei ole sellise rikkumise puhul määravat tähtsust (vt Riigikohtu

1. juuni 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-17, p 13). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud mitme eraldi täiteasja alustamine olukorras, kus täiteasjade aluseks on üks ja sama dokument, millest tulenevad rahalised nõuded on sisuliselt samad, lisaks kattuvad ka võlgnik ja sissenõudja. Selline lahendus ei teeni ei võlgniku ega sissenõudja huve, vaid on üksnes kohtutäituri huvides. Võlgniku jaoks toob see kaasa menetluse alustamise tasu mitmekordse maksmise ning võib kaasa tuua ka kohtutäituri põhitasu suurenemise võrreldes olukorraga, kui nõuete osas avatakse üks täitetoimik ja nõuded summeeritakse. Kui võlgnik peab tasuma suuremas summas kohtutäituri tasusid, laekub sissenõudjale vähem raha elatise võlgnevuse katteks.
2. Asja materjalidest nähtuvalt on sissenõudja esitanud kuus täitmisavaldust ning kohtutäitur on alustanud kuus täitemenetlust. Maakohtu määrusest nähtuvalt tegi kohtutäitur toiminguid kolmes täitemenetluses. Vastuses määruskaebusele on kohtutäitur märkinud, et avaldaja suhtes täitmisel olevad rahalised nõuded on ühendatud ühte menetlusse (täiteasi nr 186/2017/424). Kohtutäitur on viidanud sellele, et tema otsuses on selgitatud, et sissenõudja on esitanud täiturile kuus täitmisavaldust, mis on ühendatuks kõik üheks täiteasjaks. Ringkonnakohus märgib, et kohtutäituri otsusest sellist selgitust siiski ei nähtu, vaid sellest nähtub vähemalt kolme täiteasja olemasolu. Seega on ringkonnakohtu hinnangul avaldaja suhtes toimuvate täitemenetluste arv ebaselge.
3. Eelneva tõttu tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata kaebus uueks läbivaatamiseks maakohtule. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul võtta asja materjalide juurde avaldaja esialgne, s.o
4. juuni 2018 kaebus (koos võimalike täpsustustega). Maakohtul tuleb kaasata menetlusse sissenõudja. Lisaks tuleb kindlaks teha, mitu täitemenetlust avaldaja suhtes toimub. 4 Kui täitemenetlusi on mitu, on avaldajal õigus nõuda kogu täitemenetluse kestel, et kohtutäitur järgiks

§ 33

lg-s 4 sätestatut.

§ 33lg 4 kohaldamisel on oluline ka sissenõudja seisukoht.

12. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson