Obsah (6)

§ 6§ 44§ 45§ 121§ 43§ 104

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi 3-18-1779 7. november 2018, Tartu Maare Aloe MS kaebus Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni 0

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus hindab, kas MS kaebuse menetlusse võtmine on võimalik või esineb kaebuses mõni kõrvaldatav puudus või alus kaebuse tagastamiseks.

1. Eluasemekomisjoni 05.12.2017 koosoleku protokoll nr 40 on MS poolt vaidlustatud osas halduse siseakt, mis ei oma välismõju väljaspool haldusorganit ning mis ei riku haldusvälise isiku õigusi. Tegemist on internse üksikkorraldusega, mis on suunatud eluasemekomisjoni poolt linnavarade osakonnale edasiste toimingute tegemiseks ning mis omab tähtsust vaid haldusorganisiseselt. Eeltoodut ei muuda asjaolu, et kaebaja hinnangul ei olnud eluasemekomisjoni pädevuses anda linnavarade osakonnale suunist üürilepingu korraliseks ülesütlemiseks, kuna Eluasemekomisjoni põhimääruse p 2.1.1 kohaselt võib komisjon otsustada üksnes üürilepingu erakorralise ülesütlemise.
2. Kuigi üksikjuhtumit reguleerivat halduse siseakti loetakse

§ 6

lg-st 1 tulenevalt halduskohtumenetluses haldusaktiks ning Eluasemekomisjoni põhimääruse p 3.2 kohaselt peab komisjoni otsus vastama haldusaktile esitatavatele nõuetele, ei ole tegemist haldusmenetluse seaduse § 51 lg 1 mõttes kaebaja õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud haldusaktiga. 2 13. MS puudub kaebeõigus halduse siseakti vaidlustamiseks tulenevalt

§ 44

lg-st 1, mis sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. 14. Samuti välistab halduskohtule kaebuse esitamise

§ 45

lg 2, mille esimese lause kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid.

1. Kaebaja õigusi riivab halduse siseaktist juhindudes tehtud linnavarade osakonna 15.12.2017 avaldus nr 4-7.1/08418, milles öeldi korraliselt üles kaebajaga sõlmitud üürileping. Kuna kaebaja eesmärgiks on üürilepingu jätkuv kehtivus, siis on kaebaja õiguse kaitseks kõige tõhusam vahend üürilepingu ülesütlemise vaidlustamine. Kaebaja on tõhusamat vahendit kasutanud, esitades selleks hagiavalduse Tartu Maakohtule ning apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule, arvestades, et üürilepingu ülesütlemisest tekkinud vaidlus on eraõiguslik vaidlus, mis vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluses vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le
2. 16.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Eeltoodust lähtudes tagastab kohus

§ 121lg 2 p 1 alusel MS kaebuse.

17.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 18.

§ 104

lg 5 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub sama seadustiku § 121 lg 2 alusel. Kuna kohus tagastab kaebuse

§ 121

lg 2 p 1 alusel, ei kuulu MS tagastamisele kaebuselt tasutud riigilõiv summas 15 eurot.

1. Kuna kaebus tagastatakse, ei võta kohus seisukohta MS taotlusele tunnistada Eesti Vabariigi põhiseaduse vastaseks Eluasemekomisjoni põhimäärus. (allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik Kohtumääruse põhjendusi on muudetud Tartu Ringkonnakohtu 08.01.2019.a määrusega. Tartu Ringkonnakohtu 08.01.2019.a määrus Resolutsioon
2. Jätta määruskaebus rahuldamata.
3. Jätta Tartu Halduskohtu
4. novembri
5. a määruse resolutsioon muutmata, muutes määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. 3