KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-19-1757 Määruse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2019, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi O. M. avaldus Kohtla-Järve linn, Uus tn 5a korteriühistu 0

) § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Hagita menetluses ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (

§ 477lg 5).

1. Avaldaja palub ennistada väidetavalt 01.12.2018 üldkoosolekust (otsusest) teadasaamise tähtaeg ja lugeda tähtaja alguseks 20.12.2018.a. KrtS § 29 lg 3 kohaselt on korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates. Väidetavalt toimus korteriühistu üldkoosolek 01.12.2018.a. ja samal kuupäeval võeti vastu vaidlustatud otsus(ed). Kohus ei saa ennistada ega muuta seaduses sätestatud tähtaja kulgemise algust. KrtS § 29 lg 3 tulenevalt hakkas üldkoosoleku otsuste vaidlustamise tähtaeg otsuste vastuvõtmisest ning avaldaja hilisem teadasaamine neist ei mõjuta tähtaja kulgemise algust. 60 päevane tähtaeg saabus
2. jaanuaril 2019.a. Avaldus esitati maakohtule 04.02.2019.a., seega KrtS § 29 lg 3 sätestatud 60 päevast tähtaega ületades. Kohtul on võimalik ennistada maakohtule avalduse esitamise tähtaeg kui tähtaeg oli mööda lastu mõjuval põhjusel. 6.

§ 67

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Vastavalt

§ 422

lg 1 loetakse mõjuvaks põhjuseks menetlustoimingu tegemata jätmiseks eelkõige liikluskatkestust, poole ootamatut haigestumist või lähedase ootamatut rasket haigust, mille tõttu isik ei saanud menetlustoimingut teha. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt saab esitab menetlusosaline oma haiguse põhistamiseks, mis takistas menetlustoimingut tegemast, kohtule tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda takistuseks. Avaldaja esitas maakohtule perearsti tõendi (tl 59) oma tervisliku seisundi kohta ning tõendist nähtub, et avaldaja sai keemiaravi 29.01.2019.a 2

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta avalduse menetlusse võtmata, kui avaldusega ei ole võimalik avaldaja taotletavat eesmärki saavutada. Kuna avaldus on kohtule esitatud seaduses sätestatud tähtaja mööda lastes, ei ole võimalik avaldusega taotletavat eesmärki saavutada. Esialgset õiguskaitset saab kohus määrata ja rakendada ainult avaldusele, mille on otsustanud menetlusse võtta (vt Riigikohtu 16.11.2004.a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-124-04). Kuna kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest, keeldub kohus ka esialgse õiguskaitse rakendamisest. 8. Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses (

§ 372lg 6).

Kohus tagastab menetluses tasutud riigilõivu vastavalt

§ 150lg 1 p 2 ja lg 4 sätestatule avaldaja vastavasisulise taotluse alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 3