) § 371 lg 2 p-le 2 võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus tuvastas, et Viru Maakohus on teinud kaks otsust (tsiviilasjad 2-16-8080 ja 2-13-35766), millega on hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatis. Tsiviilasjades 2-16-8080 ja 2-13-35766 tehtud otsused on jõustunud. 21.01.2014 otsus tsiviilasjas 2-13-35766 on täitmisel täitemenetluses nr 008/2018/2533.
lg-te 1 ja 2 p 1 alusel kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Maakohtu otsus jõustub eelkõige, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud.
alusel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuna hagis esitatud eesmärki ei ole võimalik saavutada. Maakohus ei saa tühistada ega kehtetuks tunnistada enda tehtud otsuseid. Kuna kohtuotsus tsiviilasjas 2-13-35766 on jõustunud, ei saa seda enam tühistada ka ringkonnakohus. Hagiavaldusest ei selgu, kas hageja on pöördunud kohtutäituri poole hilisema otsusega või kas hageja on palunud kohtutäituril hilisemat otsust täita. Seega ei ole praegusel ajal teada, millist otsust hakkab kohtutäitur täitma ning kas kohtutäitur arvestab hilisemas otsuses märgitud elatise suurusega. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Kohus selgitab, et juhul, kui hageja leiab, et varasem otsus täitmisele ei kuulu, on võimalik esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. 2
lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. MENETLUSKULUD Vastavalt
lõike 1 esimesele lausele märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.