← Eesti

2-17-17140/47

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-17-17140 Otsuse kuupäev Tartu, 19. märts 2019 Kohtukoosseis Eesistuja Ants Kull, liikmed Malle Seppik ja Tambet Tampuu

) § 1047 lg 1 järgi tõendama nende õigsust. Väidet

  1. g)ei saa omistada kostjale, sest ta ei ole seda avaldanud. Isegi kui kostja sai enne artikliga tutvuda, ei saanud ta selle avaldamist kontrollida. Kuigi kostja avaldas kolmandatele isikutele ebaõigeid andmeid, sest väited a)–
  2. f)ei vasta tegelikkusele, ei saa hageja nõuda kostjalt andmete ümberlükkamist hagis toodud viisil. Nimelt andis kostja saates „Delovõje ljudi“ intervjuu ja pärast seda taasavaldasid mitmed väljaanded omakorda saates avaldatud andmeid. Kostjalt saaks

§ 1047

lg 4 alusel nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist ainult TÜ ja andmeid avaldanud meediaväljaannete ees. Sellist nõuet ei ole hageja esitanud. Kostjale ei saa ette heita, et teised väljaanded taasavaldasid intervjuus avaldatud andmeid. Kostjal ei olnud kontrolli andmete avaldamise üle ja ta ei vastuta andmete TÜ veebikeskkonnas ega meediaväljaannetes avaldamise eest

§ 1047lg 4 mõttes.

Kostjat ei saa kohustada ümber lükkama andmeid, mille on avaldanud kolmandad isikud ja seda isegi juhul, kui andmete avaldajad on kinnitanud, et nende kaudu saab kostja andmed avalikkuse ees ümber lükata. 4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 5. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 26. oktoobri 2018. a otsusega maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis väidete a), b), d),

  1. e)ja
  2. f)ümberlükkamise nõuded rahuldamata, ja tegi selles osas uue otsuse, millega rahuldas hagi ja kohustas kostjat eelnimetatud väited TÜ veebikeskkonnas ja meediaväljaannetes ümber lükkama. Väidete
  3. c)ja
  4. g)ümberlükkamise nõudeid puudutavas osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata, st hagi jäi rahuldamata. Menetluskulud jättis ringkonnakohus poolte enda kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei tulene

§-st 1047, et avaldajaks saaks olla üksnes meediaväljaanne. Ebaõigete andmete avaldamise eest võib vastutada ka isik, kes esitab andmed meediaväljaandele. Kostja on andmete avaldaja ja temalt saab nõuda nende ümberlükkamist. Lisaks ei näe seadus ette, et avaldaja peaks andmed ilmtingimata ise ümber lükkama, vaid ümberlükkamine peab toimuma avaldaja kulul. Seega võib hageja nõuda näiteks kostja avaldatud faktiväidete tõendamatust kinnitava kohtuotsuse või selle osa avaldamist kostja kulul.

§ 1047

lg 4 eesmärgiga ei ole kooskõlas tõlgendus, et meediaväljaandele väiteid avaldanud isikult saab nõuda nende ümberlükkamist ainult avalduse algse adressaadi ees. Sel juhul peaks hageja igal juhul esitama hagi ka meediaväljaande vastu. Ümberlükkamise nõude korral on hageja õigustatud huvi eelkõige see, et ebaõigete väidetega tutvunud avalikkust teavitataks võimalikult sarnasel moel, et väited olid valed. Arvesse tuleb võtta ka seda, et nii TÜ kui ka Äripäev on nõustunud vastavad teated avaldama. Nii hagi rahuldamise kui ka otsuse täitmise korra määramisel on kohustatud isik kostja. Kuna hageja nõuab kostjalt kindla sisuga avalduse tegemist, asendab hagi rahuldav kohtuotsus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 järgi vastavat avaldust. 4

(9)2-17-17140 Akadeemiline vabadus kaitseb teadusuuringuid, sh magistritöö koostamist, kaitsmist ja avaldamist. Seejuures peavad aga olema kaitstud teiste isikute au ja hea nimi. Isikul on õigus nõuda, et tema kohta avaldatud faktiväited oleksid õiged. Kõnealune õigus piirab ka akadeemilist vabadust. Väited
  1. a)ja
  2. b)ei ole varasemate teadustööde kriitika ega uurimistöö tulemusel leitud andmed, st neid ei ole vaja kaitsta nagu akadeemilist argumenti või uurimistulemust. Need on piisavalt selged ja otsesed faktiväited. Kui need on ebaõiged, siis on hagejal õigus nõuda nende ümberlükkamist. Magistritöö avaldati TÜ hallatavas veebikeskkonnas ja on seal avalikkusele endiselt kättesaadav. Seega peab ebaõiged andmed ümber lükkama samas keskkonnas, st hagis taotletud viisil. Intervjuu andis kostja meediaväljaande ajakirjanikule. Suulist intervjuud andes saab mõistlik inimene aru, et see kavatsetakse avaldada. Järelikult peab ta nägema ette võimaluse, et kui ta avaldab intervjuus tegelikkusele mittevastavaid andmeid, võib tal tekkida kohustus samal viisil ja sama väljaande vahendusel need ümber lükata. Ka seda tuleb teha samas keskkonnas, kus intervjuu oli ja on avalikkusele kättesaadav, ehk hagis taotletud viisil. Veebi- ja trükiväljaanded avaldasid artiklid vahetult intervjuu põhjal. Meediakanalite paljusust arvestades pidi kostja intervjuud andes lisaks ette nägema, et selle põhjal koostavad vähemalt sama meediagrupi ajakirjanikud veebi- ja trükiväljaannetes avaldamiseks artiklid. Kostja ei ole väitnud, et artiklite avaldamine oli talle üllatuslik. Seega tuleb artiklites intervjuu põhjal avaldatud ebaõiged väited ümber lükata iga artikli avaldamiskohas ehk hagis taotletud viisil.

§ 1047

lg-st 4 ei tulene, et ümber peaks lükkama ainult kahjustavaid väiteid, kuid väidete õigsuse või ebaõigsuse tõendamiskoormus sõltub väite sisust: kui hageja kohta avaldati mainet kahjustavaid väiteid, peab kostja tõendama nende õigsust, aga kui ebaõige väide hageja mainet ei kahjusta, on väite ebaõigsuse tõendamise koormus hagejal. Vaidlusalustest väidetest on a), b), d),

  1. e)ja
  2. f)hagejat kahjustavad. Väidetega
  3. a)ja
  4. b)tutvuval mõistlikul lugejal jääb mulje, et hageja on teadlikult koostanud ja esitanud 2012. a kohta ebaõige majandusaasta aruande. Selline teave on äriühingut kahjustav, sest vähendab koostööpartnerite usaldust. Väite
  5. d)kuulajal või lugejal jääb mulje, et hageja majandusaasta aruandest nähtuv kahjum ei tekkinud neil asjaoludel ja põhjustel, mida aruanne kajastab, vaid hoopis tütarühingule antud laenu mahakandmise tõttu. Väide
  6. e)viitab kaudselt samuti sellele, et aastaaruanne oli vale, ning väide
  7. f)sellele, et aruanne osutus Riigikohtu lahendi põhjal kehtetuks. Väide
  8. c)ei ole hagejat kahjustav. Investeeringud ei pea kestma igavesti. Mõistlikul kuulajal ega lugejal ei jää väitest
  9. c)muljet, et hageja lõpetas kogu investeerimistegevuse. Seega pidi kostja tõendama väidete a), b), d),
  10. e)ja
  11. f)õigsust ning hageja pidi tõendama, et väide
  12. c)on vale. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et kostja ei ole tõendanud väidete a), b), d),
  13. e)ja
  14. f)õigsust. Hageja seevastu pole tõendanud, et väide
  15. c)oleks vale. Seega on hagejal õigus nõuda väidete a), b), d),
  16. e)ja
  17. f)ümberlükkamist, sest need on hagejat kahjustavad ja kostja ei tõendanud nende õigsust, aga investeeringute lõppemist puudutava väite
  18. c)osas jääb hagi rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et väite
  19. g)avaldamist ei saa kostjale ette heita, sest pole tõendatud, et kostja oleks selle väite avaldanud. Hageja palus kohustada kostjat tegema kolmest osast koosnevad avaldused: esiteks teatama, et ta avaldas hageja kohta ebaõigeid väiteid, teiseks kinnitama, et need väited olid valed, ja kolmandaks 5

(9)2-17-17140 avaldama positiivse väite selle kohta, kuidas väites kajastatud eluline asjaolu hageja arvates tegelikult on. Positiivse ehk esialgu väidetule vastupidise väite avaldamist

§ 1047järgi nõuda ei saa ja ka selles osas jääb hagi rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Kostja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta jõusse maakohtu otsuse või alternatiivselt jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas ringkonnakohus vääralt

§ 1047

lg-t 4, leides, et meediaväljaandele intervjuu vormis väiteid avaldanud isikult saab nõuda väidete ümberlükkamist mitte ainult avalduse algse adressaadi ees, vaid teate avaldamisega meediaväljaandes. Isikult, kes avaldab andmed meediaväljaandele või muule avaldajale, saab üksnes nõuda, et viimane esitaks andmeid ümberlükkava teate andmete vahetule avaldajale (meediaväljaandele), kuid temalt ei saa nõuda ümberlükkava teate avaldamist meediaväljaandes. Kui hageja soovib, et teated ilmuksid ka Äripäevas ja TÜ infosüsteemis, oleks hageja pidanud kaasama menetlusse ka Äripäeva ja TÜ. Kohtuotsus on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 457 lg 1 alusel siduv vaid hagejale ja kostjale, kuid ei ole siduv Äripäevale ega TÜ-le. Kostja ei saa tagada lahendi täitmist. Ka asjaolu, et TÜ ja Äripäev on andnud nõusoleku teadete avaldamiseks, ei muuda eeltoodut, sest eelnimetatud isikutel ei ole kohustust teateid avaldada. Kohtuotsuse resolutsioonis ettenähtud kohustus midagi avaldada on asendamatu toiming täitemenetluse seadustiku (TMS) § 183 lg 1 mõistes. Kui meediaväljaanne asendamatut toimingut ei tee, oleks kohtutäituril TMS § 183 kohaselt võimalik määrata meediaväljaandele sunniraha. Praegusel juhul oleks kohtutäituril aga juhul, kui TÜ või Äripäev mingil põhjusel ei nõustu teadet avaldama, võimalik määrata sunniraha kostjale. Selline olukord ei ole õiglane. Tänapäevast meediaruumi arvestades võidakse isiku avaldatu edaspidi omakorda avaldada paljudes väljaannetes, kuid algselt avaldajalt saab siiski nõuda vaid andmete ümberlükkamist selle meediakanali ees, kellele tema ebaõiged andmed avaldas. Vaid nii saab isiku vastutus olla talle ettenähtav. Meediaväljaanded peavad ise veenduma nende avaldatava info õigsuses. Ringkonnakohtu tõlgendus

§ 1047lg 4 kohta on ebamõistlik ja ebaproportsionaalne ka majanduslikult.

Kostja andis vaid ühe intervjuu, kuid peab nüüd omal kulul kõrvaldama meediakontsernis kasumi saamiseks avaldatud saadetes ja artiklites avaldatud väited.

  1. Hageja vaidleb kostja kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja rahuldas hagi ning kohustas kostjat: 1) avaldama Tartu Ülikooli digitaalarhiivis DSpace (http://dspace.ut.ee) magistritöö „Vähemusaktsionäride investorkaitse parandamise võimalused Eestis“ juures teate, et magistritöös avaldatud väited „otsustati järgneval ehk
  3. aastal näidata majandusaasta aruandes mittekorrektseid andmeid, mis viitasid, justkui oleks BLRT kahjumis. Võimalik, et BLRT moonutas oma
  4. aasta majandustulemusi seoses
  5. aasta lõpul alanud kohtuvaidlusega“ on valed, ja saates „Delovõje ljudi“ teate, et intervjuus avaldatud väited „näidati äkitselt majandusaasta aruandes, et ettevõte on kahjumis, kuigi tegelikult kanti laen lihtsalt tütarettevõttele, siis kanti see maha. Kuigi sa ei saa kanda tütarettevõttele antud laenu maha, sest see on ikkagi sinu ettevõte. Ja sellised vead olid 6

(9)2-17-17140 ka imelikul kombel audiitori poolt heaks kiidetud. Ja muidugi tagantjärgi tuli Riigikohtult otsus, et sellised majandusaasta aruanded on kehtetud“ on valed; 2) avaldama Delovõje Vedomosti veebiväljaandes www.dv.ee, Delovõje Vedomosti paberväljaande „ДрайВ“
  1. või
  2. leheküljel ning Äripäeva veebiväljaandes www.ap3.ee ja Äripäeva paberväljaande
  3. leheküljel teated, et seal avaldatud väited, et „BLRT aastaaruandes näidati, et ettevõte on kahjumis, aga tegelikult anti laen tütarettevõttele ning kanti see maha. Audiitor oli sellised vead heaks kiitnud“, on valed. Samuti tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotust puudutavates osades. Asi tuleb tühistatud osas saata TsMS § 691 p 2 alusel ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
  4. Hageja esitas kassatsioonkaebuse selle osa peale ringkonnakohtu otsusest, millega ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõuded lükata ümber väited: „mingi hetk lõppesid need investeeringud ära“ ja „tagantjärele tuli ettevõttelt otsus, et sellised aruanded on kehtetud“. Riigikohus ei võtnud hageja kassatsioonkaebust menetlusse ning hageja esitas samas osas ja samade põhjendustega ka vastukassatsioonkaebuse, mille Riigikohus tagastas. Eeltoodust tulenevalt on kohtuotsus jõustunud osas, millega kohus jättis rahuldamata hageja nõuded kohustada kostjat avaldama saates „Delovõje ljudi“, Delovõje Vedomosti veebiväljaandes www.dv.ee, Delovõje Vedomosti paberväljaande „ДрайВ“
  5. või
  6. leheküljel, Äripäeva veebiväljaandes www.ap3.ee ja Äripäeva paberväljaande
  7. leheküljel väidet „mingi hetk lõppesid investeeringud ära“ ning Delovõje Vedomosti veebiväljaandes www.dv.ee, Delovõje Vedomosti paberväljaande „ДрайВ“
  8. või
  9. leheküljel, Äripäeva veebiväljaandes www.ap3.ee ja Äripäeva paberväljaande
  10. leheküljel väidet „tagantjärele tuli ettevõttelt otsus, et sellised aruanded on kehtetud“ ümberlükkavad väited.
  11. Hageja on käesolevas asjas esitanud nõuded, millega on palunud kohustada kostjat avaldama TÜ digitaalarhviivis DSpace ning erinevates meediaväljaannetes (saates „Delovõje ljudi“, Delovõje Vedomosti veebiväljaandes www.dv.ee, Delovõje Vedomosti paberväljaandes „ДрайВ“, Äripäeva veebiväljaandes www.ap3.ee ja Äripäeva paberväljaandes) teated, et magistritöös, saates ja ajakirjandusväljaannetes on hageja kohta avaldatud ebaõigeid faktiväiteid. Kassatsiooniastmes vaidlevad pooled selle üle, kas hageja saab nõuda, et kohus kohustaks kostjat lükkama ümber andmed, mis kostja avaldas magistritöös ja saatele „Delovõje ljudi“ antud intervjuus ning mis seejärel omakorda avaldati meedias (ajalehtede veebi- ja paberväljaannetes).
  12. Kolleegium on oma varasemas praktikas selgitanud, et

§ 1047

lg 4 järgi saab kannatanu nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati, s.o kui andmed avaldati meediaväljaandes, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samas meediaväljaandes, või kui andmeid avaldati konkreetsetele isikutele, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samade konkreetsete isikute ees (vt Riigikohtu 17. detsembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-14, p 14). Kolleegium on varem selgitanud ka seda, et: 1) andmete avaldamine

§ 1047

tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine; 2) juhul, kui andmed avaldatakse meedias (ajakirjanduses), siis võib lisaks meediaväljaandele olla avaldajaks ka andmeid meediaväljaandele edastanud isik; 3)

§-st 1047 ei tulene, et avaldajaks saaks olla üksnes meediaettevõtja; 4)

§ 1047

lg 4 järgi vastutab ka isik, kes avaldas ebaõigeid andmeid meediaväljaandele; 5) viimati nimetatud isikult saab nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist, kuid ainult meediaväljaande ees (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-12, p 13). 7

(9)2-17-17140 Kolleegium jääb eelnimetatud seisukohtade juurde ja leiab, et ringkonnakohtu otsus on õiguslikus mõttes ebaselge. Selleks, et kohustada

§ 1047

lg 4 alusel kostjat hageja kohta avaldatud faktiväiteid ümber lükkama, oleks ringkonnakohus pidanud tuvastama, kellele kõrvalistest isikutest kostja ja mil viisil neid faktiväiteid avaldas. Vähemalt juhtudel, kus meediaväljaanded väidetavalt kajastasid kostja varem antud intervjuus avaldatud andmeid, ei saa teda lugeda nendes kajastustes avaldatud andmete avaldajaks ning seega ei kohaldu nendel juhtudel

§ 1047lg 4.

Küll aga võib sellisel juhul hagejal olla

§ 1055

lg 1 järgi kostja vastu nõue, et viimane teeks enda kulul vajalikke toiminguid väidetavate ebaõigete andmete ümberlükkamiseks samades meediaväljaannetes (vt käesoleva otsuse p 12). Samas eeldab

§ 1047

lg 4 kohaldamine ka seda, et selle sätte kohaldamine oleks kostja kui avaldaja jaoks võimalik. Kolleegium on varem selgitanud, et TsMS § 445 lg 5 võimaldab kohtul isiku kohta ebaõigete andmete avaldamise tuvastamise korral hageja taotlusel otsuses ette näha, et kohtuotsuses sisalduvad andmed tuleb kostja kulul kohtu määratud viisil avalikult teatavaks teha või kohtuotsus osaliselt või täielikult avaldada (vt Riigikohtu 17. detsembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-14, p 14). Kolleegiumi arvates on kannatanul

§ 1047

lg-st 4 tulenevalt lisaks õigusele nõuda andmete avaldajalt ebaõigete andmete ümberlükkamist õigus nõuda temalt ka muude toimingute tegemist, mis on suunatud avaldatud andmete ümberlükkamisele. Näiteks on kannatanul õigus nõuda, et andmete avaldaja esitaks taotluse meediaväljaandele või muule isikule ebaõigete andmete ümberlükkamiseks tema kulul. Ringkonnakohus ongi eelnimetatud õiguskaitsevahendit hageja kasuks kohaldanud, viidates ka TsÜS § 68 lg-le 5 (vt ringkonnakohtu otsuse p 12.7.4), kuid on jätnud tähelepanuta, et hageja ei ole sellise õiguskaitsevahendi kohaldamist taotlenud. Samas ei vasta ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1.1–1.6 ringkonnakohtu otsuse põhjendustele, sest resolutsiooni eelviidatud punktide järgi on ringkonnakohus kohustanud kostjat andmed ümber lükkama, mitte aga esitama avaldusi andmete ümberlükkamiseks. 12. Kolleegium selgitab, et juhtudel, kus kostjat ei saa pidada hageja kohta ebaõigete andmete avaldajaks (vt käesoleva otsuse p 11 teine lõik), ei saa

§ 1047

lg-t 4 kohaldada, kuid hagejal võib olla õigus nõuda kostjalt kahju jätkuva tekkimise ärahoidmiseks vajalike toimingute tegemist

§ 1055

lg 1 alusel.

§ 1055

lg 1 sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et

§ 1055

lg 1 alusel saab nõuda kahju tekitajalt selliste toimingute tegemist, mis on suunatud kahju tekitaja tegevusest tingitud kahjulike tagajärgede likvideerimisele (vt Riigikohtu

  1. detsembri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-10, p 11;
  3. jaanuari
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-12, p 10;
  5. septembri
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 27). Muu hulgas saab hageja

§ 1055

lg 1 alusel nõuda, et kostja teeks omalt poolt kõik mõistlikult võimaliku selleks, et hageja mainet kahjustavad ja õigusvastselt avaldatud andmed oleksid ümber lükatud. Kolleegium jääb eeltoodud seisukohade juurde ning leiab, et

§ 1055

lg 1 esimesest lausest tulenevalt on hagejal juhul, kui kostjat ei saa pidada avaldajaks, kellelt saaks

§ 1047

lg 4 alusel nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist või avalduse tegemist ümberlükkamiseks, kuid kes põhjustas ebaõigete andmete avaldamisega samade andmete avaldamise teise isiku poolt ning kui tema tegevus oli õigusvastane

§ 1045

lg 1 p 6 ja § 1047 lg-te 2 ja 3 järgi, õigus nõuda kostjalt nt avalduse esitamist meediaväljaannetele, kus ta teatab, et hageja kohta esitatud andmed on valed ning ta taotleb andmete ümberlükkamist enda kulul. Kolleegium rõhutab, et eeltoodu ei välista hageja võimalikke nõudeid (sh

§ 1047lg 4 järgi) meediaväljaande kui hageja kohta ebaõigete andmete avaldaja vastu. 8

(9)2-17-17140 13. Kuna ringkonnakohus ei selgitanud välja hageja nõude eesmärki, kohaldas

§ 1047

lg-t 4 valesti ning tegi oma otsuse resolutsioonis otsuse põhjendusega vastuolus olevad otsustused (vt käesoleva otsuse p 11 neljas lõik), siis tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ning asi saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kooskõlas TsMS § 3401 lg-ga 1 tuleb ringkonnakohtul anda hagejale võimalus oma hagi täpsustada. 14. Kolleegium peab vajalikuks selgitada, et nõustub ringkonnakohtuga selles, et andmete avaldamine magistritöös on avaldamine

§ 1047

mõttes, kuna tegemist on andmete kättesaadavaks tegemisega kolmandatele isikutele. Samuti nõustub kolleegium sellega, et kuigi ülikoolis kaitstav magistritöö on oma olemuselt teadustöö, mille puhul võib püstitada küsimuse akadeemilisest vabadusest põhiseaduse (PS) § 38 lg 1 mõttes, on akadeemiline vabadus piiratud teiste põhiseaduslike väärtustega. Muu hulgas ei ole lubatud kellegi au ega hea nime teotamine (PS § 17). Samuti ei saa viitega akadeemilisele vabadusele õigustada

§ 1055lg 1 esimeses lauses kirjeldatud õigusvastast käitumist.

  1. Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada.
  2. Kostja kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Ants Kull Malle Seppik Tambet Tampuu 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.