) § 1047 lg 1 järgi tõendama nende õigsust. Väidet
lg 4 alusel nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist ainult TÜ ja andmeid avaldanud meediaväljaannete ees. Sellist nõuet ei ole hageja esitanud. Kostjale ei saa ette heita, et teised väljaanded taasavaldasid intervjuus avaldatud andmeid. Kostjal ei olnud kontrolli andmete avaldamise üle ja ta ei vastuta andmete TÜ veebikeskkonnas ega meediaväljaannetes avaldamise eest
Kostjat ei saa kohustada ümber lükkama andmeid, mille on avaldanud kolmandad isikud ja seda isegi juhul, kui andmete avaldajad on kinnitanud, et nende kaudu saab kostja andmed avalikkuse ees ümber lükata. 4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 5. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 26. oktoobri 2018. a otsusega maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis väidete a), b), d),
§-st 1047, et avaldajaks saaks olla üksnes meediaväljaanne. Ebaõigete andmete avaldamise eest võib vastutada ka isik, kes esitab andmed meediaväljaandele. Kostja on andmete avaldaja ja temalt saab nõuda nende ümberlükkamist. Lisaks ei näe seadus ette, et avaldaja peaks andmed ilmtingimata ise ümber lükkama, vaid ümberlükkamine peab toimuma avaldaja kulul. Seega võib hageja nõuda näiteks kostja avaldatud faktiväidete tõendamatust kinnitava kohtuotsuse või selle osa avaldamist kostja kulul.
lg 4 eesmärgiga ei ole kooskõlas tõlgendus, et meediaväljaandele väiteid avaldanud isikult saab nõuda nende ümberlükkamist ainult avalduse algse adressaadi ees. Sel juhul peaks hageja igal juhul esitama hagi ka meediaväljaande vastu. Ümberlükkamise nõude korral on hageja õigustatud huvi eelkõige see, et ebaõigete väidetega tutvunud avalikkust teavitataks võimalikult sarnasel moel, et väited olid valed. Arvesse tuleb võtta ka seda, et nii TÜ kui ka Äripäev on nõustunud vastavad teated avaldama. Nii hagi rahuldamise kui ka otsuse täitmise korra määramisel on kohustatud isik kostja. Kuna hageja nõuab kostjalt kindla sisuga avalduse tegemist, asendab hagi rahuldav kohtuotsus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 järgi vastavat avaldust. 4
lg-st 4 ei tulene, et ümber peaks lükkama ainult kahjustavaid väiteid, kuid väidete õigsuse või ebaõigsuse tõendamiskoormus sõltub väite sisust: kui hageja kohta avaldati mainet kahjustavaid väiteid, peab kostja tõendama nende õigsust, aga kui ebaõige väide hageja mainet ei kahjusta, on väite ebaõigsuse tõendamise koormus hagejal. Vaidlusalustest väidetest on a), b), d),
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Kostja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta jõusse maakohtu otsuse või alternatiivselt jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas ringkonnakohus vääralt
lg-t 4, leides, et meediaväljaandele intervjuu vormis väiteid avaldanud isikult saab nõuda väidete ümberlükkamist mitte ainult avalduse algse adressaadi ees, vaid teate avaldamisega meediaväljaandes. Isikult, kes avaldab andmed meediaväljaandele või muule avaldajale, saab üksnes nõuda, et viimane esitaks andmeid ümberlükkava teate andmete vahetule avaldajale (meediaväljaandele), kuid temalt ei saa nõuda ümberlükkava teate avaldamist meediaväljaandes. Kui hageja soovib, et teated ilmuksid ka Äripäevas ja TÜ infosüsteemis, oleks hageja pidanud kaasama menetlusse ka Äripäeva ja TÜ. Kohtuotsus on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 457 lg 1 alusel siduv vaid hagejale ja kostjale, kuid ei ole siduv Äripäevale ega TÜ-le. Kostja ei saa tagada lahendi täitmist. Ka asjaolu, et TÜ ja Äripäev on andnud nõusoleku teadete avaldamiseks, ei muuda eeltoodut, sest eelnimetatud isikutel ei ole kohustust teateid avaldada. Kohtuotsuse resolutsioonis ettenähtud kohustus midagi avaldada on asendamatu toiming täitemenetluse seadustiku (TMS) § 183 lg 1 mõistes. Kui meediaväljaanne asendamatut toimingut ei tee, oleks kohtutäituril TMS § 183 kohaselt võimalik määrata meediaväljaandele sunniraha. Praegusel juhul oleks kohtutäituril aga juhul, kui TÜ või Äripäev mingil põhjusel ei nõustu teadet avaldama, võimalik määrata sunniraha kostjale. Selline olukord ei ole õiglane. Tänapäevast meediaruumi arvestades võidakse isiku avaldatu edaspidi omakorda avaldada paljudes väljaannetes, kuid algselt avaldajalt saab siiski nõuda vaid andmete ümberlükkamist selle meediakanali ees, kellele tema ebaõiged andmed avaldas. Vaid nii saab isiku vastutus olla talle ettenähtav. Meediaväljaanded peavad ise veenduma nende avaldatava info õigsuses. Ringkonnakohtu tõlgendus
Kostja andis vaid ühe intervjuu, kuid peab nüüd omal kulul kõrvaldama meediakontsernis kasumi saamiseks avaldatud saadetes ja artiklites avaldatud väited.
lg 4 järgi saab kannatanu nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati, s.o kui andmed avaldati meediaväljaandes, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samas meediaväljaandes, või kui andmeid avaldati konkreetsetele isikutele, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samade konkreetsete isikute ees (vt Riigikohtu 17. detsembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-14, p 14). Kolleegium on varem selgitanud ka seda, et: 1) andmete avaldamine
tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine; 2) juhul, kui andmed avaldatakse meedias (ajakirjanduses), siis võib lisaks meediaväljaandele olla avaldajaks ka andmeid meediaväljaandele edastanud isik; 3)
§-st 1047 ei tulene, et avaldajaks saaks olla üksnes meediaettevõtja; 4)
lg 4 järgi vastutab ka isik, kes avaldas ebaõigeid andmeid meediaväljaandele; 5) viimati nimetatud isikult saab nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist, kuid ainult meediaväljaande ees (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-12, p 13). 7
lg 4 alusel kostjat hageja kohta avaldatud faktiväiteid ümber lükkama, oleks ringkonnakohus pidanud tuvastama, kellele kõrvalistest isikutest kostja ja mil viisil neid faktiväiteid avaldas. Vähemalt juhtudel, kus meediaväljaanded väidetavalt kajastasid kostja varem antud intervjuus avaldatud andmeid, ei saa teda lugeda nendes kajastustes avaldatud andmete avaldajaks ning seega ei kohaldu nendel juhtudel
Küll aga võib sellisel juhul hagejal olla
lg 1 järgi kostja vastu nõue, et viimane teeks enda kulul vajalikke toiminguid väidetavate ebaõigete andmete ümberlükkamiseks samades meediaväljaannetes (vt käesoleva otsuse p 12). Samas eeldab
lg 4 kohaldamine ka seda, et selle sätte kohaldamine oleks kostja kui avaldaja jaoks võimalik. Kolleegium on varem selgitanud, et TsMS § 445 lg 5 võimaldab kohtul isiku kohta ebaõigete andmete avaldamise tuvastamise korral hageja taotlusel otsuses ette näha, et kohtuotsuses sisalduvad andmed tuleb kostja kulul kohtu määratud viisil avalikult teatavaks teha või kohtuotsus osaliselt või täielikult avaldada (vt Riigikohtu 17. detsembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-14, p 14). Kolleegiumi arvates on kannatanul
lg-st 4 tulenevalt lisaks õigusele nõuda andmete avaldajalt ebaõigete andmete ümberlükkamist õigus nõuda temalt ka muude toimingute tegemist, mis on suunatud avaldatud andmete ümberlükkamisele. Näiteks on kannatanul õigus nõuda, et andmete avaldaja esitaks taotluse meediaväljaandele või muule isikule ebaõigete andmete ümberlükkamiseks tema kulul. Ringkonnakohus ongi eelnimetatud õiguskaitsevahendit hageja kasuks kohaldanud, viidates ka TsÜS § 68 lg-le 5 (vt ringkonnakohtu otsuse p 12.7.4), kuid on jätnud tähelepanuta, et hageja ei ole sellise õiguskaitsevahendi kohaldamist taotlenud. Samas ei vasta ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1.1–1.6 ringkonnakohtu otsuse põhjendustele, sest resolutsiooni eelviidatud punktide järgi on ringkonnakohus kohustanud kostjat andmed ümber lükkama, mitte aga esitama avaldusi andmete ümberlükkamiseks. 12. Kolleegium selgitab, et juhtudel, kus kostjat ei saa pidada hageja kohta ebaõigete andmete avaldajaks (vt käesoleva otsuse p 11 teine lõik), ei saa
lg-t 4 kohaldada, kuid hagejal võib olla õigus nõuda kostjalt kahju jätkuva tekkimise ärahoidmiseks vajalike toimingute tegemist
lg 1 alusel.
lg 1 sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et
lg 1 alusel saab nõuda kahju tekitajalt selliste toimingute tegemist, mis on suunatud kahju tekitaja tegevusest tingitud kahjulike tagajärgede likvideerimisele (vt Riigikohtu
lg 1 alusel nõuda, et kostja teeks omalt poolt kõik mõistlikult võimaliku selleks, et hageja mainet kahjustavad ja õigusvastselt avaldatud andmed oleksid ümber lükatud. Kolleegium jääb eeltoodud seisukohade juurde ning leiab, et
lg 1 esimesest lausest tulenevalt on hagejal juhul, kui kostjat ei saa pidada avaldajaks, kellelt saaks
lg 4 alusel nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist või avalduse tegemist ümberlükkamiseks, kuid kes põhjustas ebaõigete andmete avaldamisega samade andmete avaldamise teise isiku poolt ning kui tema tegevus oli õigusvastane
lg 1 p 6 ja § 1047 lg-te 2 ja 3 järgi, õigus nõuda kostjalt nt avalduse esitamist meediaväljaannetele, kus ta teatab, et hageja kohta esitatud andmed on valed ning ta taotleb andmete ümberlükkamist enda kulul. Kolleegium rõhutab, et eeltoodu ei välista hageja võimalikke nõudeid (sh
lg-t 4 valesti ning tegi oma otsuse resolutsioonis otsuse põhjendusega vastuolus olevad otsustused (vt käesoleva otsuse p 11 neljas lõik), siis tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ning asi saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kooskõlas TsMS § 3401 lg-ga 1 tuleb ringkonnakohtul anda hagejale võimalus oma hagi täpsustada. 14. Kolleegium peab vajalikuks selgitada, et nõustub ringkonnakohtuga selles, et andmete avaldamine magistritöös on avaldamine
mõttes, kuna tegemist on andmete kättesaadavaks tegemisega kolmandatele isikutele. Samuti nõustub kolleegium sellega, et kuigi ülikoolis kaitstav magistritöö on oma olemuselt teadustöö, mille puhul võib püstitada küsimuse akadeemilisest vabadusest põhiseaduse (PS) § 38 lg 1 mõttes, on akadeemiline vabadus piiratud teiste põhiseaduslike väärtustega. Muu hulgas ei ole lubatud kellegi au ega hea nime teotamine (PS § 17). Samuti ei saa viitega akadeemilisele vabadusele õigustada
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.