Obsah (4)

§ 181§ 71§ 183§ 187

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Madis Ernits 14.02.2019, Tartu 3-18-314 M.M. kaeb

§ 181

lg-st 1 tuleb apellatsioonkaebus esitada 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Antud juhul oli apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg Tartu Halduskohtu 31.10.

1. a otsusele 30.11.
2. Vaidlus puudub selles, et kaebaja poolt 03.12.2018 Tartu Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu eelnimetatud otsuse peale on esitatud hilinenult, s.o kolm päeva pärast apellatsioonitähtaja lõppu.

§ 181

lg-st 3 otsustab ringkonnakohus juhul, kui apellatsioonkaebus esitatakse pärast apellatsioonitähtaja möödumist, apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise HKMS §-s 71 sätestatut arvestades. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. 10.

§ 71

lg-st 1 peab menetlusosalisel kaebetähtaja ennistamiseks olema mõjuva põhjusena käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks (RKHKo 13.10.2009, 3-3-1-65-09, p 16). Mõjuv põhjus eeldab, et tähtaja möödalaskmiseks oli olemas objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on tavapäraselt sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (RKTKm 24.01.2007, 3-2-1-148-06, p 12). Samuti on Riigikohus märkinud, et vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb lisaks objektiivsetele asjaoludele arvestada ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest (RKHKm 16.01.2009, 3-3-1-75-08, p 17).

1. Tartu Halduskohtu 31.10.
2. a otsuses, mida kaebaja soovib ringkonnakohtus vaidlustada, on selgelt märgitud tähtaeg, mille jooksul saab kohtuotsust vaidlustada ning esile on toodud ka viimane kuupäev, millal saab apellatsioonkaebust tähtaegselt esitada, s.o 30.11.
3. Kuna otsuses oli märgitud apellatsioonitähtaja lõpu kindel kuupäev, ei kohaldu ringkonnakohtu 2 hinnangul antud juhul Riigikohtu halduskolleegiumi 02.12.
4. a lahendis haldusasjas 3-3-1-78-09 esitatud seisukohad, millest tulenevalt on kinnipeetavate kui erilise isikute grupi puhul teatud juhtudel apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamine põhjendatud. Kaebajale nähtus antud juhul halduskohtu otsusest selgelt, mis aja jooksul tuli tal apellatsioonkaebus kohtule edastada ning ükski asjaolu ei viita sellele, et ta oleks apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja kulgemise osas olnud teistsugusel arusaamal. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on kaebaja esitanud arvukalt kaebuseid kohtutele, millest saab eeldada tema teadlikkust kaebetähtaegadest. Asjaolu, et kaebajale ei olnud teada tema välja viimine 30.11.2018, võis mõjutada kaebaja poolt apellatsioonkaebuse esitamist, vähendades kaebaja poolt apellatsioonkaebuse koostamisele kulutatud aega. Samas ei ole kaebaja väitnud, et ta viibis 30.11.2018 väljaviimisega seoses terve päeva kambrist väljas, mistõttu oli tal 30.11.2018 vaid osa päevast takistatud apellatsioonkaebuse esitamine. Seega peab ringkonnakohus võimalikuks, et kaebaja ei olnud võimeline 30.11.2018 esitama põhjalikku apellatsioonkaebust, kuid samas leiab ringkonnakohus, et kaebajal oli võimalus esitada tähtaegselt ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse lühem versioon, milles ta oleks saanud esitada üksnes apellatsioonkaebuse taotluse ning võimaluse korral lühidalt apellatsioonkaebuse põhjendused. Oma põhjendusi ja seisukohti oleks ta saanud hiljem täiendada kas pärast ringkonnakohtu poolt apellatsioonkaebuse käiguta jätmist või pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist apellatsioonimenetluse kestel. Selline apellatsioonkaebuse hilisem täiendamine on võimalik

§ 183

lausest 2, mille kohaselt võivad menetlusosalised pärast apellatsioonitähtaja möödumist esitada täiendavaid seisukohti ja põhjendusi. Seetõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ka see, et kaebaja esitas apellatsioonkaebuse alles kolm päeva pärast tähtaega. Võttes arvesse, et kaebaja oli teadlik apellatsioonkaebuse esitamise tähtpäevast ning tal oli ka pärast 02.11.2018 halduskohtu 31.10.2018 otsuse saamist piisavalt aega nimetatud otsusega tutvumiseks ning apellatsioonkaebuse koostamiseks, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks 30.11.2018 toimunud väljaviimise tõttu apellatsioonkaebuse esitamist 03.12.2018 ehk kolmepäevase hilinemisega. Ka asjaolu, et 03.12.2018 oli esimene tööpäev pärast 30.11.2018, ei ole mõjuv põhjus apellatsioonkaebuse hilinenult esitamiseks. 12. Eelnevast tulenevalt ei esine ringkonnakohtu hinnangul käesolevas asjas selliseid mõjuvaid põhjuseid, mis oleksid takistanud kaebajal apellatsioonkaebust kohtule tähtaegselt esitamast. Seega tuleb apellatsioonitähtaja ennistamise taotlus jätta rahuldamata. 13. HKMS § 187 lg 3 p 2 alusel tagastatakse apellatsioonkaebus, kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist ja ringkonnakohus ei ennista apellatsioonitähtaega. Seega tuleb apellatsioonkaebus kaebajale tagastada.

§ 187

lg 2 teisest lausest loetakse apellatsioonkaebuse tagastamisel, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

1. Kaebaja on apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise avalduses taotlenud, et ringkonnakohus tagastaks talle taotluse lisa nr
2. Kuivõrd asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja viibis 30.11.2018 lühiajalisel väljaviimisel psühhiaatri vastuvõtul, siis tagastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise avalduse lisa nr 1 kaebajale. Kuna ringkonnakohus tagastas kaebajale apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise avalduse lisa nr 1 (tl 65-66), siis ei ole sellest täiendavalt koopia väljastamine kaebajale vajalik.
3. Seoses kaebaja taotlusega koopiate saamiseks märgib ringkonnakohus, et menetlusdokumentidest koopia väljastamist reguleerivad HKMS §-d 88 ja
4. Menetlusdokumentidest ärakirjade saamise õigus ei ole piiramatu. Koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema õiguste kaitse seisukohast vajalik. Õigus ärakirja saada on piiratud, kui vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et taotlust võib pidada ilmselgelt pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Lisaks puudub menetlusosalisel üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud 3 menetlusdokumendist. Niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest endale ärakiri (RKHKm 08.09.2015, 3-7-1-502-15).
5. Kaebaja soovib koopiaid kaebusele lisatud koopiast kaebaja enda kirjutatud avaldustest (tl 6), kaebaja poolt vanglale esitatud vaide lisast, millelt nähtuvad
6. a novembri palvetamise ajad (tl 16), kaebaja 31.12.
7. a taotlusest Viru Vanglale (tl 26), kaebaja puuduste kõrvaldamise avaldusest (tl 33), kaebaja apellatsioonkaebusest (tl 59-60) ja kaebaja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlusest (tl 64). Kaebaja ei ole taotluses põhjendanud, miks tal koopiad vaja on. Ringkonnakohtu hinnangul puudub kaebajal vajadus koopiate saamiseks tema enda poolt kohtule või vanglale esitatud menetlusdokumentidest, kuna nende sisu on talle teada. Samuti soovib kaebaja koopiaid Tartu Halduskohtu 06.03.
8. a kohtunõudest Viru Vanglale (tl 23) ning teatest nimetatud kohtunõudele Viru Vangla vastuse edastamise kohta ja vastusest (tl 2425), Viru Vangla esindaja volikirja edastamisest ja volikirjast (tl 38, 40) ning Tartu Ringkonnakohtu 19.12.
9. a kohtunõudest Viru Vanglale (tl 68). Ringkonnakohtu hinnangul ei sisalda eelkäsitletud toimiku leheküljed sellist teavet, mis oleks käesolevas asjas kaebaja õiguste kaitse seisukohast vajalik. Kaebaja soovib ka Tartu Halduskohtu 06.09.
10. a määrusest (tl 49) koopiat. Kuivõrd nimetatud määrus on kaebajale 10.09.2018 kätte toimetatud, ei pea ringkonnakohus ka sellest koopia väljastamist vajalikuks. Koopia taotluse lahendamisel peab ringkonnakohus kaalukaks ka asjaolu, et enne taotluse esitamist tutvus kaebaja haldusasja toimikuga ning tal oli võimalus teha toimiku materjalidest endale ärakirju. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse koopiate saamiseks rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4