1-16-11302/49

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 27.02.2019 koht Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-16-11302 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Marina DAVÕDOVITŠ Asja läbivaatamise kuupäev 27.02.2019 Kohtuasi Süüdimõistetu Kriminaalhooldusametnik RESOLUTSIOON Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Triin TARENDI 20.02.2019 erakorraline ettekanne Allan ANNASKILE Viru Maakohtu 10.01.2017 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks Allan ANNASK sünd. 28.10.2000, isikukood 50010282223, Eesti Vabariigi kodanik, algharidus, emakeel vene keel, elukoht xxx, töökoht puudub Taimi LEPIKSAAR Viru Vangla vanemkriminaalhooldusametnik Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Triin TARENDI 20.02.2019 erakorraline ettekanne Allan ANNASKILE Viru Maakohtu 10.01.2017 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada. Pöörata Allan ANNASKILE Viru Maakohtu 10.01.2017 otsusega mõistetud ärakandmata karistus 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud 11 (üksteist) päeva vangistust täitmisele. Saata Allan vanglasse. ANNASK karistust kandma Allan ANNASKI karistuse kandmise algus on 1 alates karistuse kandmisele asumisest. Kohtumäärusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Allan Annask tunnistati süüdi Viru Maakohtu 10.01.2017 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §121 lg.2 p.3, §199 lg.2 p.5, 8, 9, §214 lg.2 p.1 järgi ning karistati KarS §64 lg.1, §65 lg.1, 2 ning Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §238 lg.2 kohaldamisega vangistusega 3 aastat. Kohtuotsus jõustus 03.05.

1. Viru Maakohtu 26.07.2018 määrusega vabastati Allan Annask temale Viru Maakohtu 10.01.2017 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 24.10.
2. Katseajal oli Allan Annask kohustatud järgima KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS §75 lg.2 p.2, 2 1, 4 sätestatud lisakohustusi. Kohtumäärus jõustus 11.08.
3. Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Viru piirkonna kolmanda üksuse kriminaalhooldusametnik Triin Tarendi esitas 24.10.2018 Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles taotles Allan Annaskile katseajaks täiendava kohustuse määramist. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et süüdimõistetu rikkus katseajal kohtu poolt määratud kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ja lisakohustust mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Viru Maakohtu 30.10.2018 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametnik Triin Tarendi 24.10.2018 erakorraline ettekanne ja Allan Annaskile määrati katseajaks täiendav kohustus vastavalt Karistusseadustiku §75 lg.2 p.7 – mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ja narkootikume tarvitavate isikutega ning mitte viibida kohtades, kus tarvitatakse narkootikume. Kohtumäärus jõustus 01.12.
4. Erakorraline ettekanne Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Triin Tarendi esitas 20.02.2019 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale erakorralise ettekande, milles taotleb Allan Annaskile mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramist. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et süüdimõistetu rikkus katseajal kohtu poolt määratud lisakohustust mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kriminaalhooldusametnik märgib, et 06.02.2019 toimunud registreerimise käigus kontrollis kriminaalhooldusametnik Allan Annaskil lisakohustuse täitmist. Kontrolliks kasutati indikaatorvahendit Multi Drug 8 Drugs Rapid Test Panel (Urine) DOA18050229 (kehtivusaeg 05.2020). Testi näit oli THC positiivne. Allan Annask tunnistas 06.02.2019 antud kirjalikus seletuses, et suitsetas kaks päeva varem kanepit. 2 Esmakohtumine, mille käigus tutvustati Allan Annaskile talle katseajaks määratud õigusi ja kohustusi, toimus 15.08.
5. Registreerimiskohustust on rikkunud Allan Annask ühel korral. Samas on ta korduvalt hilinenud registreerimisele või tahtnud registreerimist ilma tõsise põhjuseta edasi lükata. Näiteks põhjusel, et jäi bussist maha või põhjusel, et isa lukustas ta korterisse. Vanglast vabanemise järgselt osales Allan Annask mitmedimensionaalses pereteraapias, kuid terapeut katkestas koostöö, sest Allan Annaskil puudus selleks motivatsioon. Samuti oli põhjuseks usalduse kaotus. Allan Annask ei ilmunud tihti kokkusaamistele ja esitas valeinformatsiooni. Kriminaalhooldusametnik märgib, et Allan Annaskil puudub igasugune kasulik hõivatus ja tema motivatsioon tööle asumiseks ei ole eriti kõrge. Ta on tegelenud küll tööotsingutega, kuid pakkumiste korral on leidnud erinevaid põhjendusi tööle mitteasumiseks. Allan Annask on oma käitumise ja sõnadega jätnud mulje, et ta ei ole motiveeritud tegelema oma probleemidega. Kriminaalhooldusametnik arutas hooldusalusega erinevaid võimalusi rikkumistele reageerimiseks. Esialgu ütles kriminaalhooldusalune, et ei näe psühhiaatri juurde pöördumisel või sotsiaalprogrammi läbimisel mõtet. Kui selgus, et alternatiiviks on vanglakaristuste kandmata osa täitmisele pööramine, andis süüdimõistetu kirjaliku nõusoleku nii psühhiaatri juurde pöördumiseks kui sotsiaalprogrammi läbimiseks. Samas oli selge, et motivatsioon ja arusaam, miks seda tuleks teha, puudub kindlasti. Kriminaalhooldusametnik lisab, et Allan Annask on korduvalt rikkunud talle katseajaks pandud kohustusi ja ta ei näe selles ka olulist probleemi, mistõttu on uute õigusrikkumiste risk olemas. Ta ei ole mõistnud ega hinnanud talle kohtu poolt antud tingimisi karistuse võimalust. Tulenevalt eelpooltoodust on kriminaalhooldusametnik seisukohal, et Allan Annask on oma käitumisega näidanud, et ta ei kontrolli oma tegusid ja jätkab katseajal järjepidevalt kohustuste rikkumist. Seega teeb kriminaalhooldusametnik vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.7 alusel ettepaneku pöörata kandmata jäänud karistus täitmisele. Maakohtu istung Vanemkriminaalhooldusametnik Taimi Lepiksaar jäi erakorralises ettekandes toodud taotluse ja põhjenduste juurde. Ta lisas, et hooldusalune ei näita oma käitumisega paranemise märke. Süüdimõistetu Allan Annask selgitas, et tarvitas narkootikume. Esimesel korral ei teadnud, et sigareti sees on narkootiline aine. Teisel korral kohtas tuttavat, kelle käest palus narkootikumi, et maha rahuneda. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et erakorralises ettekandes toodud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.7, kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib 3 kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt Karistusseadustiku §75 lg.2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §427 lg.1 otsustab Karistusseadustiku §74 lg.4, §75 lg.3, §76 lg.7 või §87-1 lg.4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Kriminaalmenetluse seadustiku §432 lg.3 alusel lahendab süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Allan Annaskile selgitati 15.08.2018 kriminaalhoolduse õigusi ja kohustusi ning millised on rikkumistega kaasneda võivad tagajärjed. Õigused ja kohustused olid talle arusaadavad, mida isik kinnitas oma allkirjaga. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et süüdimõistetu rikkus katseajal kohtu poolt määratud lisakohustust mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Rikkumine on tõendatud asja materjalides asuva alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli ja süüdimõistetu selgitusega kohtuistungil. Nii nähtub asja materjalides asuvast alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollist, et 06.02.2019 kell 13.25 tuvastas Viru Vangla kriminaalhooldusametnik Triin Tarendi Allan Annaskil indikaatorvahendi Multi Drug 8 Drugs Rapid Test Panel (Urine) DOA18050229 (kehtivusaeg 05.2020) positiivse näidu THC suhtes. Kontrollile allutatud isiku selgitus: suitsetasin 2 päeva tagasi kanepit. Süüdimõistetu seletas maakohtu istungil, et tunnistab rikkumist. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et süüdimõistetu on rikkunud talle Viru Maakohtu 26.07.2018 määrusega pandud Karistusseadustiku §75 lg.2 p.21 sätestatud lisakohustust mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Maakohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse edasine läbiviimine ei ole põhjendatud, kuna Allan Annask suhtub negatiivselt kohtu poolt määratud kohustustesse. Kohus märgib, et vabastades süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vangistuse kandmiselt, tuleb tal katseajal järgida kohtu määratud käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi. Kui süüdimõistetu näitab oma järjepideva käitumisega, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata talle määratud karistust lõpuni ära kandma. Seda enam, et tegemist ei ole üksikute ja juhuslike rikkumistega ning ta on õigustest ja kohustustest arusaamist kinnitanud oma allkirjaga. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et kriminaalhooldusametnik on juba ühel korral esitanud maakohtule erakorralise ettekande, kuid süüdimõistetu on sellest hoolimata jätkanud süülise käitumisega ja suhtunud hooletult kriminaalhoolduse läbiviimisesse. 4 Maakohus leiab, et käesolevas kohtumääruses ülaltoodud asjaoludel on põhjendatud ärakandmata karistuse täitmisele pööramine. Süüdimõistetule anti Viru Maakohtu 26.07.2018 määrusega võimalus tõestada, et ta suudab ettenähtud reegleid täita ja seetõttu vabastati ta karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Vaatamata sellele ei ole Allan Annask korduvalt suutnud talle osutatud usaldust õigustada. Tegemist ei ole ilmselgelt isikuga, kes soovib näidata, et suudab edaspidise elu elada seaduskuulekalt. Eeltoodu alusel tuleb erakorraline ettekanne rahuldada ja vastavalt KarS §76 lg.7 tuleb pöörata Allan Annaskile Viru Maakohtu 10.01.2017 otsusega mõistetud ja ärakandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Kriminaalhooldusametniku poolt kohtule esitatud lisamaterjalidest nähtub, et vastavalt Viru Vangla 20.02.2019 vastusele nr.2-4/7102-2 on Allan Annaski kandmata jäänud karistuse pikkus 1 aasta 2 kuud 11 päeva. Karistuse kandmise algus on alates karistuse kandmisele asumisest. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus KarS §76 lg.7 ning KrMS §383, §384, §386, 387, §427 ja §
6. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 5