1-18-471/26

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 27.02.2019 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-18-471 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Marina DAVÕDOVITŠ Asja läbivaatamise kuupäev 18.02.2019 Kohtuasi Viru Vangla materjalid Anton GULJAJEVI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Anton GULJAJEV sünd.16.08.1986, isikukood 38608162216, kodakondsuseta, elukoht xxx xx-xx Kohtla-Järve linn Ida-Virumaa, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 06.10.2018 ja lõpp 06.04.2019 Jätta Anton GULJAJEV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 04.02.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Anton Guljajevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Anton Guljajev on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 05.02.2018 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §209 lg.1 järgi ning karistatud vangistusega 6 kuud, mis jäeti KarS §74 lg.1, 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 15 kuud. Katseajal oli süüdimõistetu kohustatud järgima KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. Viru Maakohtu 10.09.2018 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja kohtuotsus pöörati täitmisele. 1 Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kuus korda, reaalset vangistust kannab neljandat korda. Kuni viimase kuriteoni oli kuritegude dünaamika välja kujunenud – joobeseisundis sõiduki juhtimine. Kuritegude soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. Lühikese karistusaja tõttu ei ole kinnipeetavale individuaalset täitmiskava koostatud. Kinnipeetav ei ole vanglas osalenud taasühiskonnastavates tegevustes ega majandustöödel. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama oma endisele elukaaslasele kuuluvasse korterisse, kes on lubanud, et kinnipeetava vabanemisel vormistab korteri viimase nimele. Kinnipeetav eesti keelt ei oska ja eesti keelest aru ei saa. Enesetäiendamisse suhtub kinnipeetav neutraalselt, tal ei ole plaane iseseisvalt midagi õppida. Ametlik töökogemus kinnipeetaval puudub, vabanemise korral ei ole talle garanteeritud kindlat töökohta. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas 3200 €. Kinnipeetava ema ja vanem vend on surnud, isaga suhtleb ta vähe. Vabanemise korral hakkab kinnipeetav koos elama kriminaalkorras karistatud noorema vennaga. Kinnipeetaval ei ole korralikke sõpru, kes teda vabaduses positiivselt mõjutaksid. Kinnipeetava tutvusringkond on negatiivset mõju avaldav. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud alkoholi sõltuvus. Ise kinnipeetav seda probleemi ei tunnista. Viimane kuritegu on toime pandud joobes olles. Kinnipeetav on tarvitanud ka kanepit ja amfetamiini. Kinnipeetav ei ole tegelenud oma probleemide lahendamisega teadlikult ja ei ole teinud pingutusi millegi saavutamiseks. Kinnipeetava puhul ei ole täheldatud kuritegelikke hoiakuid, ametiisikutesse suhtub ta lugupidavalt. Kinnipeetav on avalikkusele ohtlik. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 58%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 0%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja leiab, et juhul, kui kohus vabastab kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega, tuleb talle määrata katseaeg ja käitumiskontroll kuni 06.04.2019, pannes talle KarS §75 lg.2 p.2, 2-1 ja 4 sätestatud lisakohustused. Abiprokurör Margit Luga oma kirjalikus vastuses märkis, et soovi kohtuistungist osa võtta ning toetas kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohtu istung Kinnipeetav Anton Guljajev ei soovinud maakohtu istungil midagi öelda. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Esmalt märgib maakohus, et abiprokurör on käesolevas asjas oma seisukohta esitades piirdunud vaid kahe lausega, milles teatab, et ei soovi arutamisest osa võtta ja toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Sellist abiprokuröri seisukohta on maakohtul raske arvestada ja hinnata, kuivõrd see seisukoht on täiesti põhistamata. Ilma põhistuseta väiteid maakohus aga ei arvesta. 2 Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Maakohus leiab, et ainuüksi KarS §76 lg.1 p.2 sätestatud formaalsete aluste täidetus ei tingi kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vabanemine eeldab ka materiaalsete aluste täitmist. Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistuse eesmärk saavutatud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. See tähendab, et antud menetluses tuleb eelkõige hinnata ja prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust antud kinnipeetava puhul. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kuus korda, reaalset vangistust kannab juba neljandat korda. Käesoleval ajal kannab karistust kohtumääruse alusel, millega pöörati tingimisi mõistetud karistus täitmisele. Lähtuvalt eeltoodust on maakohus seisukohal, et kinnipeetav ei ole teinud järeldusi ja parandanud oma käitumist ning eluviisi ei peale viimast tingimisi süüdimõistmist ega ka mitte peale eelnevaid karistusi ja reaalse vangistuse kandmisi. Seetõttu leiab maakohus, et taaskordse kriminaalhoolduse nõuetekohase läbimise tõenäosus on pigem negatiivne. Seda seisukohta toetab ka Viru Vangla iseloomustus, mille kohaselt on kinnipeetav kriminaalhooldusel rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Maakohus leiab, et eelnev näitab, et kinnipeetav ei ole motiveeritud muutuma kriminaalhoolduse läbi, elama õiguskuulekat elu ja järgima ühiskonnas kehtivaid reegleid. Riigikohus on oma 28.04.2017 lahendis kohtuasjas nr.3-1-1-12-17 leidnud, et retsidiivsusriski tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Käesolevas asjas nähtub, et individuaalset täitmiskava ei ole kinnipeetavale koostatud, kehtivad distsiplinaarkaristused kinnipeetaval puuduvad. Samas aga ei tähenda eeltoodu koheselt seda, et ta tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Maakohus peab arvestama ka teisi KarS §76 lg.4 sätestatud asjaolusid. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama endisesse elukohta. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et sellel elamispinnal endisele elukaaslasele kuuluvasse korterisse. Endine elukaaslane on väidetavalt lubanud korteri jätta kinnipeetavale ja see üleminek ka ametlikult ära vormistada. Samas ei nähtu asja materjalidest ja ka kinnipeetav ei selgitanud maakohtu istungil, et kindla elukoha olemasolu saamiseks ja selle tõendamiseks oleks astutud reaalseid samme. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Samuti puudub kinnipeetaval varasem ametlik töökogemus. Kinnipeetaval on tasumata võlanõudeid 3200 €, viimane kuritegu on toime pandud materiaalse kasu saamiseks. Maakohus 3 leiab, et vabanemise korral on olemas reaalne oht, et halvenemise korral paneb kinnipeetav taaskord toime kuriteo. materiaalse olukorra Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud alkoholisõltuvus, ka viimane kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. Lisaks sellele on kinnipeetav tarvitanud erinevaid narkootikume, kusjuures tal on esinenud ka teadvuse kaotusi seoses narkootikumide üledoosiga. Maakohus peab siinkohal negatiivseks asjaoluks seda, et ise kinnipeetav oma probleeme ei tunnista. Seega on alust arvata, et vabatahtlikult ja ise kinnipeetav oma sõltuvuseprobleemidega tegelema ja neid lahendama ei hakka. Alkoholi ja narkootikumide hankimiseks rahaliste vahendite saamiseks võib kinnipeetav taaskord toime panna kuritegusid. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on kinnipeetavat korduvalt karistatud ka alkoholijoobes sõiduki juhtimise eest. Maakohus leiab, et lisaks korduvkaristustele ja katseaja nõuete rikkumistele on ka eeltoodud asjaolud need, mis suurendavad uute kuritegude toimepanemise riski. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav kannab käesoleval ajal täitmisele pööratud karistust. Maakohus möönab, et ainuüksi see asjaolu ei tingi kinnipeetava vabastamata jätmist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuid leiab siiski, et arvestades kinnipeetava korduvaid karistusi ja ennekõike katseaja nõuete rikkumisi, ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal põhjendatud ja oleks ennatlik. Maakohtul puudub igasugune veendumus selles osas, et antud kinnipeetava puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kandnud korduvalt reaalset vangistust ja olnud määratud kriminaalhooldusele, mis ebaõnnestus, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna kinnipeetav on jätkanud kuritegelikku eluviisi vaatamata sellele, et teda on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kinnipeetav on varasemalt korduvalt kandnud reaalset vangistust, leiab maakohus, et kriminaalhooldus ei osuta kinnipeetavale piisavat mõju, vältimaks uute kuritegude toimepanemist. Kuigi Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna uue kuriteo toimepanemise tõenäosus antud kinnipeetava poolt 2 aasta jooksul on 58% ja vägivaldse kuriteo puhul lausa 0%, ei arvesta maakohus antud riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel, kuna vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav. Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et antud kinnipeetava poolt on uute kuritegude toimepanemise risk vabanemisel endiselt suur. Kinnipeetavat on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, ta on määratud katseajale, mis ebaõnnestus. Kõik see, s.h. nii karistus iseenesest kui ka korduvalt kantud reaalne vangistus, ei ole suutnud hoida kinnipeetavat õiguskuulekal rajal ja välistanud tema poolt uute kuritegude toimepanemist. Uute kuritegude toimepanemise riske suurendavad antud kinnipeetava puhul ka alkoholi ja narkootikumide võimalik jätkuv kuritarvitamine. Maakohus ei pea põhjendatuks vabastada kinnipeetavat sama karistuse kandmisest teistkordselt. Ülalnimetatud Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse üheks eesmärgiks ka õiguskorra kaitsmine. Maakohus leiab, et siinkohal tuleb muuhulgas arvestada ka 4 ühiskonna üldise õiglustundega. Kuigi tegemist on abstraktse ja raskesti hinnatava kriteeriumiga, leiab maakohus, et antud kinnipeetava vabastamisel vangistusest tingimisi enne tähtaega saaks ühiskonna õiglustunne kindlasti riivatud. Maakohus arvestab siinkohal kinnipeetava juba eelpoolviidatud käitumist katseajal ja eelnevaid reaalseid vangistusi. Maakohus on seisukohal, et ka üldpreventiivsed kaalutlused on kinnipeetava vangistusest vabastamisel tingimisi enne tähtaega olulised ja nendega tuleb samuti arvestada. Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et antud kinnipeetava puhul on tema retsidiivsusriski suurendavad asjaolud ülekaalus, mistõttu tema vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Kinnipeetav peab jätkama karistuse kandmist lõpuni vanglas. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 5