lg-st 1 jäävad Kambja valla menetluskulud tema enda kanda ning
lg-st 8 määruskaebuse esitaja menetluskulud samuti tema enda kanda.
lg-st 6 juhindudes pidas halduskohus põhjendatuks nõuda vastustajalt esialgse õiguskaitse taotluse esitajate menetluskulud osaliselt, kummagi esialgse õiguskaitse taotleja kasuks 309 euro ulatuses. Seejuures selgitas halduskohus, et kulusid vaide koostamisele ei ole väljakujunenud kohtupraktika järgi võimalik kohtumenetluse kuludena halduskohtumenetluses vastaspoolelt välja mõista. Lisaks pidas halduskohus põhjendatuks taotluse koostamisele, täiendamisele ja vormistamisele kulunud aega 4 tunni ja 30 minuti asemel 3 tunni ja 30 minuti ulatuses. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
lg 1 mõttes ning sellest tulenevalt ka see, kas määruskaebuse esitaja menetluskulud jäävad tema enda kanda
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5.
lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele sellisel määral, et seda on võimalik menetleda. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse. 6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 20.12.2018. a määruse peale esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (
Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat. 7. Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebuse esitaja arusaam, et halduskohus mõistis menetluskulud ennatlikult välja, on vale.
lg-st 2 tulenevalt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Niisiis oli halduskohtul kohustus pärast esialgse õiguskaitse taotluse lahendamist ka menetluskulud jaotada.
lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust. Seega ei pidanud halduskohus menetluskulude jaotamiseks 2 ootama Tartu Halduskohtu 17.12.
lg 5 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.
lg 8 kolmanda ja neljanda lause kohaselt võib kohus tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastada vajaduse korral omal algatusel ning riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Ringkonnakohus tagastab määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 15 eurot määruskaebuse esitajale. 10. Ringkonnakohus juhib määruskaebuse esitaja tähelepanu sellele, et
lg 42 sätestab, et kui ringkonnakohus ei ole enne menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamist andnud menetlusosalistele tähtaega menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks, võib menetlusosaline esitada need ringkonnakohtule koos taotlusega menetluskulude kohta täiendava määruse tegemiseks kümne päeva jooksul ringkonnakohtu määruse kättetoimetamisest arvates. /allkirjastatud digitaalselt/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.