Obsah (5)

§ 152§ 108§ 104§ 207§ 203

KOH TU MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Tanel Saar, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 18.02.2019, Tartu Haldusasja number 3-18-628 Haldusasi OÜ Vertrag kaebus Nar

) § 152 lg 1 p 4 alusel.

1. Määruskaebus esitaja esitas 15.11.2018 ja 23.11.2018 Tartu Halduskohtule seisukohad, milles taotles menetluskulude 2000 euro vastustaja kanda jätmist, kui halduskohus lõpetab menetluse. Samas märkis määruskaebuse esitaja, et tema jaoks on menetlusökonoomia seisukohast vajalik saada halduskohtu hinnang vaidlustatud korralduse õiguspärasuse osas, et määruskaebuse esitajal kulgeks katlamaja juurde maa erastamine ilma vaidluseta ning et ta ei peaks taas samadel asjaoludel esitava kaebusega kohtusse pöörduma. Seega palus määruskaebuse esitaja halduskohtul menetleda vaidlustatud korraldust edasi ja tuvastada korralduse õigusvastasus.
2. Maa-amet esitas 14.11.2018 halduskohtule seisukoha, milles nõustus menetluse lõpetamisega.
3. Tartu Halduskohus lõpetas 30.11.
4. a määrusega haldusasja menetluse, tagastas kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu ning mõistis vastustajalt määruskaebuse esitaja kasuks välja õigusabikulud 1000 eurot. Halduskohus leidis, et kuivõrd kaebuses vaidlustatud 10.01.
5. a korraldus nr 11 on korraldusega nr 463 kehtetuks tunnistanud, tuleb haldusasja menetlus

§ 152lg 1 p 4 alusel lõpetada.

Halduskohtu hinnangul oli esitatud dokumentidest ilmne, et tuvastamiskaebuse esitamine ei ole vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kuivõrd korraldus nr 11 oli õigusvastane materiaalselt ega olnud kooskõlas kohtupraktikaga MaaRS § 6 lg 31 kohaldamise osas, mistõttu see 31.10.2018 kehtetuks tunnistati, ei jätkanud halduskohus kaebuse menetlust korralduse õigusvastaseks tunnistamiseks. Halduskohus selgitas, et määruskaebuse esitaja võib vaidemenetluses või kohtus vaidlustada korraldust nr 463. 3 Kuigi halduskohus leidis, et määruskaebuse esitaja õigusabikulud on vajalikud ja põhjendatud, mõistis halduskohus

§ 108

lg-le 6 tuginedes vastustajalt välja vaid 50% määruskaebuse esitaja õigusabi kuludest ehk 1000 eurot. Halduskohus märkis, et vastustaja tunnistas vaidlustatud haldusakti kehtetuks alles pärast kaebuse menetlusse võtmist, mistõttu võis oma roll haldusakti kehtetuks tunnistamisel olla ka määruskaebuse esitaja tegevusel haldusakti vaidlustamisel. Samas nõustus halduskohus, et peamine põhjus vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamiseks seisnes vaidlustatud korralduse tühistamises kohtumenetluse ajal. Samuti tagastas halduskohus

§ 104lg 5 p 4 alusel kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 15 eurot.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. Määruskaebuse esitaja esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 30.11.
2. a määrus tühistada ja teha uus määrus, millega määrata menetluse jätkumine, või alternatiivselt jätta kõik menetluskulud vastustaja kanda. Määruskaebuse esitaja soovis

§ 152lg 2 alusel menetlust jätkata tuvastamiskaebusega.

Määruskaebuse esitaja õigustatud huvi vaidlustatud korralduse õigusvastasuse tuvastamiseks seisneb selles, et menetluse lõpetamise korral jäävad kaebuses toodud asjaolud kohtu poolt hindamata ning määruskaebuse esitaja on sunnitud tulevikus uuesti kaebusega kohtu poole pöörduma, et kohus annaks nendele samadele asjaoludele hinnangu. Määruskaebuse esitaja vaidlustab ka vastustaja 31.10.2018. a korralduse nr 436, mille võimaliku tühistamise järel on määruskaebuse esitaja samas situatsioonis nagu ta oli enne käesolevas asjas kaebuse esitamist. See tähendab, et vastustaja on küll sunnitud määruskaebuse esitajale kuuluva katlamaja juurde maad erastama, kuid pooled hakkavad taas vaidlema selle üle, millises ulatuses tuleks seda teha. Halduskohus on andnud etteruttavalt hinnangu korralduse nr 436 õiguspärasuses kohta. Vastustaja ei ole tuvastanud, et katlamaja on lagunenud ja maastikupilti kahjustav hoone. Menetluse jätkamiseks tuvastamiskaebusega on määruskaebuse esitajal põhjendatud õiguslik huvi ka seetõttu, et tema jaoks on tehtud menetluskulu märkimisväärne ning ta soovib saavutada vastustaja poolt kulude hüvitamist, sest ta ei pea kandma kulusid, mille kandmine on tingitud vastustaja menetlusvigadest. Vastustaja pole suutnud põhjendada oma väidet, et vaidlustatud haldusakt tunnistati kehtetuks sõltumata kaebuse esitamisest. Kaebuse esitamise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise vahel on määruskaebuse esitaja arvates ilmselge seos. Juhul, kui ringkonnakohus leiab, et menetluse lõpetamine on siiski põhjendatud, siis leiab määruskaebuse esitaja, et tema menetluskulud peavad jääma täies ulatuses vastustaja kanda. Vastustaja esitatud dokumentidest, mis peaksid tõendama, et katlamaja on lagunenud, ei nähtu, et need üldse puudutaksid katlamaja. Korraldus nr 436 on õigusvastane ning kui vastustaja on õigusvastase korraldusega korralduse nr 11 kehtetuks tunnistanud ning kohtumenetlus lõpetatakse, siis on tegemist vastustaja ebakompetentse tegevusega ning menetluskulud tuleb jätta 100% ulatuses vastustaja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 24.

§ 207

lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele sellisel määral, et seda on võimalik menetleda. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse. 25. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 15.01.2019. a määruse peale esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega 4 menetluse lõpetamist puudutavas osas ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Menetluskulude jaotust puudutavas osas tuleb ringkonnakohtu hinnangul halduskohtu põhjendusi muuta vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

1. Käesoleval juhul ei ole kohtul võimalik kontrollida Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 31.10.
2. a korralduse nr 463 õiguspärasust. Kohus saab asja lahendades lähtuda vaid sellest, et nimetatud korraldus on kehtiv. Kuivõrd Narva-Jõesuu Linnavalitsus tunnistas korraldusega nr 463 kehtetuks korralduse nr 11, esines

§ 152lg 1 p-s 4 toodud alus haldusasja menetluse lõpetamiseks.

Seejuures nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et asja edasine menetlemine haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks ei ole määruskaebuse esitaja õiguste kaitseks vajalik. Vastustaja on vastuses kaebusele selgitanud, et katlamaja ja puhkebaasi hoone on olemuslikult seotud ning seega keeldus vastustaja 12.11.

1. a korraldusega ka katlamaja korda tegemata jätmisega seonduvalt maa Aia tn 48 ostueesõigusega erastamisest. Samuti nähtub 25.10.
2. a ehitise ülevaatuse aktist, et katlamaja on lagunenud ja kasutusest väljalangenud, ümbrust ja maastikupilti tunduvalt kahjustav. Eelnevast tulenevalt ei saaks vastustaja ka tulevikus MaaRS § 6 lg-st 31 tulenevalt määruskaebuse esitajale katlamajaga seonduvalt maad ostueesõigusega erastada. Seega leiab ringkonnakohus, et halduskohus ei pidanud haldusasja menetlust tuvastamiskaebusega jätkama.
3. Ringkonnakohtu hinnangul ei tulnud menetlust jätkata ka määruskaebuse esitaja õigusabikulude väljamõistmiseks. Halduskohus on 30.11.
4. a määruse resolutsiooni p-ga 3 vastustajalt määruskaebuse esitaja kasuks väljamõistnud õigusabikulud 1000 eurot. Kuivõrd määruskaebuse esitajal oli võimalik menetluskulude jaotust määruskaebusega vaidlustada ning ta on seda ka määruskaebuse alternatiivse taotlusega teinud, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks menetluse jätkamist vaid menetluskulude väljamõistmiseks. Seega on halduskohus asja menetluse õigesti lõpetanud.
5. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu poolse menetluskulude jaotusega, kuid mitte halduskohtu põhjendustega menetluskulude jaotust puudutavas osas. Halduskohus tugineb ekslikult asjaolule, et korralduse nr 11 kehtetuks tunnistamine vastustaja poolt oli tingitud mõne teise korralduse tühistamisest. Vastustaja tunnistas korralduse nr 11 kehtetuks, sest tuvastas selle õigusvastasuse ning see ei olnud seotud mõne teise korralduse tühistamisega. Samas leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul ei ole vaatamata halduskohtu asjakohatutele selgitustele põhjendatud määruskaebuse esitaja kasuks vastustajalt suuremas ulatuses õigusabikulusid välja mõista.

§ 108

lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lõike 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Samas võib kohus

§ 108

lg 11 alusel jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kuigi määruskaebuse esitaja poolt esitatud kaebus viis tõenäoliselt vähemalt korralduse nr 11 kiirema kehtetuks tunnistamiseni, ei tinginud ainult kaebuse esitamine korralduse nr 11 kehtetuks tunnistamist, kuna vastustaja tunnistas selle kehtetuks teistel kui kaebuses toodud põhjendustel. Seega on vastustajalt määruskaebuse esitaja kasuks õigusabikulude välja mõistmine pooles ulatuses ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja mõistlik.

1. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15.01.
2. a määruse resolutsiooni muutmata, muutes osaliselt määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
3. Määruskaebuse esitaja esitas ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse lisadena dokumendid, mida haldusasja toimikus ei ole, aga mis ei puuduta käesolevat vaidlust, vaid määruskaebuse 5 esitaja poolt korralduse nr 463 tühistamiseks halduskohtusse esitatud kaebust. Seega ei oma kaebaja poolt määruskaebuse lisadena esitatud 03.12.
4. a kaebus korralduse nr 463 tühistamiseks, 03.12.
5. a kiri, millega eelnimetatud kaebus halduskohtule edastati ega Tartu Halduskohtu 03.12.
6. a kinnitus elektronkirja vastu võtmise kohta asja lahendamisel tähtsust. Järelikult puudub ka vajadus võtta neid määruskaebuse esitaja esitatud dokumente haldusasja toimikusse. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus asja juurde võtmata määruskaebuse esitaja poolt määruskaebuse lisadena 1, 2 ja 3 esitatud dokumendid ning ringkonnakohus tagastab need määruskaebuse esitajale.
7. Määruskaebuse esitaja on määruskaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 15 eurot. Alates 01.01.2018 kehtivas redaktsioonis riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta haldusasjas määruskaebuse esitamisel riigilõivu.

§ 104

lg 5 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.

§ 104

lg 8 kolmanda ja neljanda lause kohaselt võib kohus tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastada vajaduse korral omal algatusel ning riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Ringkonnakohus tagastab määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 15 eurot määruskaebuse esitajale. Kuivõrd määruskaebuse esitaja ei pidanud määruskaebuselt riigilõivu tasuma, on ka määruskaebuse esitaja poolt määruskaebuse lisana nr 4 esitatud maksekorraldus asjakohatu ning ringkonnakohus jätab selle asja juurde võtmata ja tagastab selle määruskaebuse esitajale. /allkirjastatud digitaalselt/ 6