) § 22 lg 1 p-st 12 tulenev riigilõivuvabastus, sest tekkinud kahju kohta ei ole esitatud konkreetseid tõendeid ja kaebust ei saa lugeda perspektiivikaks. Halduskohus tegi kindlaks, et määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused on täidetud, kuid leidis, et määruskaebuse esitajale ei ole siiski käesolevas haldusasjas menetlusabi andmine põhjendatud, sest kaebuse edulootused on vähesed. Halduskohus pidas määruskaebuse esitaja väidet suveperioodidel kambris temperatuuri tõusust usutavaks, kuid leidis, et see ei kvalifitseeru inimväärikust alandavaks asjaoluks. Halduskohus märkis, et vangla võttis palavate ilmade ajal tarvitusele meetmed kuumusest tingitud ebamugavustunde leevendamiseks. Kuna õigusaktid ei näe ette kohustusliku jahutussüsteemi olemasolu vanglas, oli halduskohtu hinnangul äärmiselt kaheldav, et vanglale saaks omistada süülist õigusvastast käitumist määruskaebuse esitaja suhtes. Samuti ei nähtunud kaebuse puhul selliseid asjaolusid, mida Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on peetud väärikuse alandamiseks. Kuigi halduskohus pidas usutavaks seda, et madratsis võib tekkida hallitus, märkis halduskohus, et hallituse tekkides saab taotleda madratsi vahetust. Halduskohus ei pidanud usutavaks määruskaebuse esitaja väidet, et 26.07.2018 oli tema madrats hallitanud, kuid seda ei vahetatud välja. Halduskohus selgitas, et Tartu Vangla 28.08.
lg 1 p 12 kohaselt ei võeta riigilõivu kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi või kaebuse läbivaatamise eest. Halduskohus leidis, et
lg 1 p 12 ei kohaldu käesoleval juhul, sest määruskaebuse esitajale tekkinud tervisekahju kohta ei ole esitatud konkreetseid tõendeid ja kaebust ei saa lugeda perspektiivikaks. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga. Kuigi Riigikohus käsitles
varasema redaktsiooni (
v.r) § 22 lg 1 p-i 11, millele vastab kehtiva
lg 1 p 12, ning leidis, et
v.r § 22 lg 1 p-s 11 sätestatud riigilõivuvabastus ei ole tingimusteta ja piiramatu, selgitas Riigikohus, et kui halduskohtule esitatakse kaebus, milles väidetakse kehavigastuse või muu terviserikke tekitamist ja nõutakse kahju hüvitamist, saab kohus hinnata, kas väidetav kehavigastus või muu terviserike on kaebuses põhjendatud, mis lubaks eeldada kehavigastust või muud terviseriket. Kui kaebaja ei ole kaebuses kehavigastust või muud terviseriket üldse põhjendanud (nt kaebaja ei ole esitanud kahju kohta tõendeid, puudub põhjuslik seos väidetava õigusvastase teo ja kahju vahel), on tegemist ilmselgelt sisutühja väitega selleks, et kaebusele laieneks
Seega leidis Riigikohus, et kui kaebusest, millega taotletakse kehavigastuse või tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamist, ja sellele lisatud dokumentidest nähtub, et sõnastusest hoolimata ei kujuta kaebus endast kehavigastuse või terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise kaebust, vaid sellega soovitakse kaitsta muud õigushüve, tuleb niisuguse kaebuse esitamisel tasuda riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud ulatuses (RKHKm 12.05.2010, 3-3-1-12-10, p 9). 17. Seega ei kohaldu
lg 1 p 12 vaid siis, kui asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebus esitatud tegelikkuses seoses tervisekahjuga, seal hulgas kui kaebaja ei ole esitanud tervisekahju kohta ühtegi tõendit. Käesoleval juhul aga ei ole ringkonnakohtu hinnangul olukord selline. Määruskaebuse esitaja tervisekaardi väljavõttest nähtub, et ta on arstidele kurtnud sümptomeid, mis võivad olla tingitud hallitusest. Samuti on tervisekaardist nähtuvalt määruskaebuse esitajal väidetavalt sümptomid taandunud, kui tema madrats on välja vahetatud või kui ta ei viibi kambris, kus määruskaebuse esitaja sõnul oli hallitav madrats. Samuti nähtub asja materjalidest, et määruskaebuse esitaja madratsit on vähemalt korra hallituse tõttu välja vahetatud. Seejuures on 4 üldteada, et hallitus ei ole inimese tervisele ohutu ning pikemaajaline hallitusega kokkupuude on tervist kahjustav. Kuivõrd toimiku materjalide hulgas on piisavalt tõendeid, mille valguses näivad määruskaebuse esitaja väited usutavad, kohaldub käesoleval juhul mittevaralise kahju hüvitamise nõudele osas, milles kahjunõude aluseks on hallitusest tulenev tervisekahju,
lg 1 p-st 12 tulenev riigilõivuvabastus olenemata sellest, kas kaebust saab HKMS § 111 lg 1 mõttes pidada edukaks. 18.
lg 2 kohaselt tasutakse halduskohtule kahju hüvitamiseks või alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks kaebuse esitamisel riigilõivu kolm protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, või vara väärtusest, mille tagastamiseks kohustamist taotletakse, kuid mitte alla 15 euro ja mitte üle 750 euro. Määruskaebuse esitaja taotles hallitusest tekkinud tervisekahju hüvitamiseks 5510 eurot. Sellises summas kahjunõudele vastab riigilõiv summas 165,3 eurot. Kuivõrd halduskohus leidis ekslikult, et ka selle nõude esitamisel tuleb tasuda riigilõivu, tuleb halduskohtu poolt määruskaebuse esitajalt nõutud riigilõivu selles osas vähendada 219,6-165,3=54,3 euroni. 19. Eelnevat arvestades rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osas, milles määruskaebuse esitaja soovib riigilõivuvabastust kahjunõudele, mille aluseks on hallitusest tulenev tervisekahju, tühistab vastavas osas Tartu Halduskohtu 27.12.2018. a määruse ning teeb uue määruse, millega tunnistab kaebuse nimetatud osas
lg 1 p 12 alusel riigilõivuvabaks ja vähendab seetõttu tasumisele kuuluvat riigilõivu 165,3 euro võrra 54,3 euroni. III 20. Ringkonnakohus peab vajalikuks kuulutada käesoleva asja menetlus osaliselt kinniseks, kuna haldusasja toimikus sisalduvad dokumendid, mis sisaldavad otseseid andmeid määruskaebuse esitaja terviseseisundi kohta (tl 31-43p). Tulenevalt HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Haldusasja toimikusse on liidetud määruskaebuse esitajat puudutavad terviseseisundit sisaldavad dokumendid, mis on käsitletavad delikaatsete isikuandmetena isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 4 lg 2 p 3 mõttes. Seega on selles osas asja kinniseks kuulutamine vajalik määruskaebuse esitaja eraelu kaitseks. Ringkonnakohtu hinnangul puudub antud juhul ka huvi asja avaliku arutelu vastu. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et menetlus käesolevas haldusasjas tuleb HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 3 alusel terviseandmeid sisaldavaid tõendeid puudutavas osas kuulutada määruskaebuse esitaja eraelu kaitseks kinniseks. /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.