← Eesti

2-18-10405/16

Obsah (7)§ 407§ 444§ 468§ 367§ 173§ 162§ 174

2-18-10405 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 18.01.2019, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-10405 Tsiviilasi

) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt

§le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099 või Luminor Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik Hageja esitas 09.07.2018 hagi kostjate vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse nõudes. Hageja nõudis kostjatelt solidaarselt: 24 451,37 eurot põhivõlgnevus, 1739,08 eurot intressid, 6299,73 eurot sissenõutavaks muutunud viivis, 1664 eurot teenustasu (hageja sõnul lepingust tulenev leppetrahv tagatisvara kindlustamata jätmise eest) ja viivis hagiavalduse esitamisest kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni. Tartu Maakohus võttis hagi 11.07.2018.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjatele ja kohustas kostjaid hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjaid hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest

§ 407lg 1 järgi.

Kostja 1 esitas nõudele vastuväited. Hageja ning kostja 1 jõudsid kompromissile ning kohus lõpetas kostja 1 suhtes menetluse kompromissimäärusega. Hageja taotles kostja 2 suhtes tagaseljaotsuse tegemist. Kostjale 2 toimetati menetlusdokumendid kätte avalikult Ametlike Teadaannete vahendusel 26.09.2018. Kostja 2 ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 407

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada.

§ 444

lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal sõlmisid pooled 28.01.2013 laenulepingu nr 2013001404 summas 31 100 eurot fikseeritud intressimääraga 3,738% aastas. 12.02.2014 sõlmisid pooled laenulepingu lisa nr 1, millega muudeti laenu tagasimaksmise tähtpäeva, milleks sai 20.01.

  1. Probleemid laenuja intressimaksetega algasid märtsis 2014 ning viimane laenumakse toimus veebruaris
  2. 01.09.2015 saatis hageja kostjatele lepingu erakorralise ülesütlemise teatise. Hageja andis kostjatele laenu tagastamise viimaseks tähtajaks 28.09.2015, vastasel juhul ütleb hageja lepingu 2 2-18-10405 üles alates 29.09.
  3. Kostjad teatisele ei reageerinud. 06.07.2018 seisuga on kostjate võlgnevus 34 154,18 eurot, millest 24 451,37 eurot on põhivõlgnevus, 1739,08 eurot intressid, 6299,73 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ja 1664 eurot leppetrahv. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- ja kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras alates 20.03.2014 kuni hagi esitamiseni (05.07.2018). Hageja on viivist arvestanud 6299,73 eurot.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised. Perioodi 06.07.2018 kuni 18.01.2019 tuleb kostjalt 2 välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 1055,76 eurot (8,00%/365p/100x24 451,37€x197p). Kohus mõistab kostjalt 2 hageja kasuks välja viivise summas eurot 7355,49 eurot (6299,73+1055,76). Alates kohtuotsuse tegemisest kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras tagastamata põhisummalt 24 451,37 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt 2 hageja kasuks välja 35 209,94 eurot, millest 24 451,37 eurot moodustab põhivõlg, 1739,08 eurot intress, 1664 eurot leppetrahv ja 7355,49 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on palunud kostjalt 2 välja mõista pool nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 500 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 1000 eurot. Kostjaga 1 sõlmitud kompromissi kinnitamisel tagastas kohus hagejale pool riigilõivust summas 500 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja hageja taotlusel kuulub pool riigilõivust kostja 2 poolt hagejale hüvitamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.