1-18-2672/30

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-2672 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. jaanuari
3. a määrus Remii Vannuse tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Remii Vannuse (isikukood 37906285213) kaitsja vandeadvokaat Eve Jundase määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. jaanuari
6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
7. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Legalia makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Remii Vannusele määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 60 (kuuskümmend) eurot, sh käibemaks 10 (kümme) eurot.
8. Mõista Remii Vannusel menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 60 eurot.
9. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Remii Vannus tunnistati Viru Maakohtu
11. aprilli
12. a otsusega nr 1-18-2672 süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Viru Maakohtu
13. juuni
14. a otsusega mõistetud karistuse (2 aastat 6 kuud 12 päeva vangistust) ärakandmata osa, s.o 1 aasta 1 kuu 22 päeva vangistuse, võrra ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 1 aasta 4 kuud ja 22 päeva vangistust, mille kandmise algus on
15. aprill
17. Viru Maakohtu
18. jaanuari
19. a määrusega jäeti R. Vannus vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. 2.1 Maakohus võttis arvesse, et R. Vannusel on karistusregistri andmetel 6 kehtivat kriminaalkaristust ning ta kannab reaalset vangistust mitmendat korda. Seega ei ole ta varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud. R. Vannus pani
20. jaanuaril 2018 vanglas kaaskinnipeetava suhtes toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo. Eeltoodust järeldub, et isik ei suuda ka vanglas range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt. See seab tõsise kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. 2.
21. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetaval puuduvad vangistuses distsiplinaarkaristused ja ta on pidevalt olnud hõivatud tööga. Samuti on ta läbinud ehitusviimistleja lühikursuse ja sotsiaalprogrammi Viha juhtimine. Toimunud on vestlused emotsioonide juhtimisest ja agressiivsest käitumisest ning psühholoogi vastuvõtud. R. Vannus paikneb alates
22. oktoobrist 2018 avavanglaosakonnas. Kinnipeetaval on vabanemisel olemas kindel elukoht ning garanteeritud töökoht OÜ-s X, mis tagab talle igakuise sissetuleku. Samas kinnipeetava tasumata rahalised kohustused (16 925,88 eurot) mõjuvad tema majanduslikule toimetulekule negatiivselt. R. Vannus kannab karistust varavastase kuriteo toimepanemise eest. Seega võib majanduslike raskuste tekkimist pidada jätkuvalt uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Uute kuritegude toimepanemise ohtu tõstavad ka kriminaalse taustaga suhtlusringkond ja alkoholisõltuvus, sest ta on varem pannud kuritegusid toime grupis ja alkoholijoobes. Kuna R. Vannus on varem korduvalt olnud kriminaalhooldusele allutatud, ta on rikkunud kontrollnõudeid ja lisakohustusi ning pannud katseajal toime uusi kuritegusid, puudub kohtul kõiki asjaolusid kogumis hinnates kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Arvestades eeltoodut ei ole R. Vannuse vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud.
23. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse R. Vannuse kaitsja, kes taotleb määruse tühistamist ja R. Vannuse vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. 3.
24. Määruskaebuse kohaselt ei arvestanud maakohus kaalukate asjaoludega, mis võimaldanuks R. Vannust tingimisi enne tähtaega vabastada. R. Vannuse puhul on karistus oma eesmärgi saavutanud. Millegagi pole põhjendatud maakohtu seisukoht, nagu välistaks ennetähtaegse vangistusest vabastamise uute kuritegude toimepanemise oht. Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustuse kohaselt on R. Vannus pidevalt olnud hõivatud tööga. Ta on läbinud ehitusviimistleja lühikursuse ja sotsiaalprogrammi Viha juhtimine. Temaga on pidevalt toimunud vestlused emotsioonide juhtimisest ja agressiivsest käitumisest. Eriti kaalukas on asjaolu, et alates
25. oktoobrist 2018 viibib kinnipeetav avavanglas ning alates
26. novembrist 2018 töötab Sillamäel AS-s N.. R. Vannusel on vabanemisel olemas kindel elu- ja töökoht ning toetav sotsiaalvõrgustik perekonna näol. Võimalus koheselt tööle minna tagab talle kindla sissetuleku. Sellega seoses langeb ära vajadus majanduslike raskuste lahendamiseks kuritegude toimepanemise teel. R. Vannus on pärast abiellumist endale alkoholiprobleemi tõsidust teadvustanud ning plaanib minna koheselt pärast vabanemist alkoholismivastasele ravile. Kinnipeetav on 40-aastane ja soovib edaspidi pühenduda perekonnale, kellega ta on pidevalt kinnipidamiskohas viibides suhelnud. R. Vannuse ennetähtaegset vabanemist ootavad ka poeg ja tütar. Tal on head suhted mõlema lapsega ning soov laste elus ja kasvatuses rohkem osaleda. R. Vannus palub arvestada ka oma tervisliku seisundiga. Tal oli raske XXXXX. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED 2
27. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendused selle kohta, miks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis välistavad R. Vannuse vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise, on asjakohased ja piisavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et maakohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea. Kuna ringkonnakohus maakohtu põhjendustega nõustub, ei pea kolleegium vajalikuks neid täielikult korrata ning märgib vastuseks määruskaebuse järgnevat.
28. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20.)
29. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus R. Vannust iseloomustavaid asjaolusid hinnanud kooskõlas eelnimetatud Riigikohtu lahendis antud juhisega. Maakohus on võtnud arvesse, et R. Vannus on viimase süüdimõistva kohtuotsuse järel vangistuses käitunud õiguskuulekalt ja täitnud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärke ning teda vabanemisel eesootavad tingimused on head. Sellegipoolest annab just varasemast elukäigust ja kuritegude toimepanemise asjaoludest lähtuv ohuprognoos aluse arvata, et ta võib vabanemisel kuritegude toimepanemist jätkata. Nagu maakohtu määruses on rõhutatud, pole varasemalt mõistetud karistused ja korduv vangistuses viibimine R. Vannusele mõju avaldanud ning
30. jaanuaril 2018 on ta pannud vangistuses toime vägivallakuriteo kaaskinnipeetava vastu. Uue kuriteo toimepanemise riski tõstavad ka alkoholisõltuvus, kuritegeliku taustaga suhtlusringkond ja tasumata rahalised kohustused. Kuigi R. Vannus on teinud avavanglas edusamme varasemate käitumismustrite muutmiseks ning tal on vabanemisel lähedaste tugi, töökoht ja elukoht, oleks siiski ennatlik järeldada, et muutused tema käitumises oleks jõudnud kinnistuda ja püsiksid ka pärast vanglapoolse järelevalve ja toe kadumist. Ka ringkonnakohtu hinnangul täidab karistuse eesmärke praegu kõige paremini vanglas karistuse kandmise jätkamine ning R. Vannuse ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.
31. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
32. Kaitsja on kohtule esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja on koostanud määruskaebust 1 tunni. Tehtud töö eest taotleb ta tasu 60 eurot (sh käibemaks 10 eurot). Ringkonnakohus leiab, et arvestades määruskaebuse mahtu ja sellele kulutatud aega ning tasumäärasid, kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jäävad menetluskulud KrMS § 187 lg 2 järgi R. Vannuse kanda. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Mati Kartau 3 /allkiri/ Tiit Lõhmus