KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Allar Kirikmäe Määruse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2018. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja numbe

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

I. Asjaolude kirjeldus 1. K N (avaldaja) esitas 22.04.2015 Harju Maakohtule avalduse xxxx aadressil asuva ja kaasomandis oleva korteriomandi nr xxxx kasutuskorra kindlaksmääramiseks. Kohus kaasas puudutatud isikutena menetlusse teised korteriomandi kaasomanikud Tallinna linna ja I Gi. I G suri xxxx, millest tulenevalt peatud menetlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 353 lg 1 alusel. Tallinna linn ei ole alates 30.06.2015 korteriomandi kaasomanik. I G ei ole alates 10.04.2018 korteriomandi kaasomanik. Kohus uuendas 06.09.2018 menetlust ja kaasas I Gi asemel menetlusse tema pärijad H Si, H Ki, H Ki, I P (S, M) ja H P. Kohus andis avaldajale ja puudutatud isikutele määrusega tähtaja seisukoha avalduse läbi vaatamata jätmise aluste esinemise seisukoha ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks.

1. Avaldaja ja A N on kohtule avaldanud, et nad ei pea vajalikuks kellegi kaasamist uuendatud menetluses kasutuskorra kindlaksmääramiseks, ei soovi menetluse jätkumist, nõustuvad kohtu otsustusega jätta kasutuskord kindlaks määramata ning soovivad menetluse lõpetamist. Avaldaja ja A N paluvad menetluskulud jätta osaliste endi kanda.
2. Puudutatud isikud on määruse kätte saanud. Puudutatud isikud H S, H K ja H K on palunud jätta avaldus läbi vaatamata osas, milles palutakse kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramist avaldaja ja I Gi vahel. Samuti on puudutatud isikud H S, H K ja H K avaldanud, et neil puuduvad menetluskulud. Ülejäänud puudutatud isikud Tallinna linn, I P ja H P ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul kohtule menetlusdokumente esitanud. II. Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (

) § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kinnistusraamatu 12.10.2018 seisuga andmetel on Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxxx kantud korteriomandi kaasomanikeks alates 26.03.2018 K N, V T ning ühisomanikena K N ja A N. Tallinna linn ei ole kaasomanik alates 30.06.

1. I G ei ole kaasomanik alates 10.04.
2. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramine K Ni, Tallinna linna ja I Gi vahel enam võimalik, sest Tallinna linn ja I G ei ole enam korteriomandi kaasomanikena kinnistusraamatusse kantud. Seega ei ole võimalik avaldaja taotletud eesmärgi saavutamine. Seetõttu esineb alus avalduse läbi vaatamata jätmiseks osas, milles avaldaja taotleb kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramist avaldaja, Tallinna linna ja I Gi vahel (

§ 423lg 2 p 2).

5.

§ 613

lg 2 järgi lahendatakse kinnisasja, millel asub elamu, kaasomanike kasutuskorra vaidlused üldjuhul hagita menetluses. Eeltoodust tulenevalt lahendab kohus kaasomandis oleva korteriomandi kasutuskorra kindlaksmääramise avalduse hagita menetluses.

§ 198

lg 3 lause 1 sätestab, et hagita menetluse osalised kaasab kohus omal algatusel.

§ 476

lg 2 sätestab, et seadusega ettenähtud juhul algatab kohus hagita menetluse üksnes selleks õigustatud isiku või asutuse avalduse alusel. AÕS § 72 lg 1 sätestab, et kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. Kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase 2

§ 613lg 2, 198 lg 3 ls 1).

Samas peab kohus arvestama uute kaasomanike menetlusse kaasamisel arvestama

§ 476lõikest 2 tuleneva õigustatud isiku avalduse vajalikkusega.

Kaasomaniku õigus nõuda kohtult kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramist tuleneb AÕS § 72 lõikest 5. Seega ei ole kohtul võimalik määrata kaasomandi kasutuskorda kindlaks omal algatusel, sh isikute vahel, kes AÕS § 72 lg 1 järgi valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. Seega on uute kaasomanike menetlusse kaasamise eelduseks AÕS § 72 lg 5 ja

§ 476lg 2 järgi kohtusse pöördunud kaasomaniku avaldus.

Vastasel juhul võib kohus asuda kindlaks määrama kasutuskorda isikute vahel, kelle vahel ei ole kasutuskorda kindlaks vaja määrata ja rikkuda sellega kaasomaniku õigust algatada

§ 476

lg 2 alusel hagita menetlust üksnes sellisel juhul, kui mõni kaasomanik on keeldunud kaasomandi kasutuskorra kokkuleppe sõlmimisest. Avaldaja ja A N avaldasid, et ei pea vajalikuks kellegi kaasamist ega menetluse jätkumist. Kohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt puudub

§ 476lg 2 järgne avaldus määrata kindlaks kasutuskord uute kaasomanike suhtes.

Kuivõrd kohus uusi kaasomanikke menetlusse kaasata ja nende suhtes kasutuskorda kindlaks määrata ei saa, ei ole üldse võimalik kohtu poolt kaasomandis oleva korteriomandi kasutuskorra kindlaksmääramine. Seetõttu esineb alus avalduse läbi vaatamata jätmiseks tervikuna (

§ 423lg 2 p 2).

6. Ülaltoodut arvestades jätab kohus avalduse Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxxx kantud korteriomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks läbi vaatamata. 7.

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

§ 172

lg 7 lause 2 sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus ei rahuldanud avaldust, sest kohus jättis avalduse

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

Seega esineb alus menetluskulude avaldaja kanda jätmiseks. Samas ei ole menetlusosalised taotlenud menetluskulude kindlaksmääramist ja avaldajalt puudutatud isikute kasuks väljamõistmist. Kohus võtab arvesse, et avalduse läbi vaatamata jätmine on tingitud kaasomanike vaidluse lahenemisest väljaspool kohtumenetlust. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda

§ 172lg 1 järgi, sest nii on asjaolusid arvestades õiglane.

Kohus jätab seetõttu kindlaks määramata menetluskulude rahalise suuruse. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 3