Obsah (8)

§ 630§ 632§ 150§ 432§ 430§ 428§ 168§ 661

2-16-10160 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Kohtujurist Merilin Oldekop Määruse tegemise aeg ja koht 29. november 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-10160 Tsiviilasi J G

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. J G Ö A (hageja) esitas 01.07.2016 Harju Maakohtule hagi K R (R, kostja) vastu võlgnevuse 19 000 euro, viivise 4321,43 euro ja lisanduva viivise saamiseks või alternatiivselt kahjuhüvitise 8473 euro, enammakstud ostuhinna 3000 euro ja lisanduva viivise saamiseks.
2. Kohus võttis 14.09.2016 määrusega hagiavalduse menetlusse.
3. 28.11.2018 esitasid pooled kohtule kompromissilepingu, mille palusid kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Pooled palusid teha kohtumääruse kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Pooled on kokkuleppel

§ 630

lg 1,

§ 632

lg 4 ning § 659 alusel kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise kohta tehtava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja lühendanud 3 päevani alates menetlust lõpetava kohtumääruse kättetoimetamisest. Hageja palus

§ 150

lg 2 p-st 1 tulenevalt kohtul tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust summas 450 eurot. Pooled kinnitasid, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega õigusaktidega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik kompromissi täita. Samuti kinnitasid pooled, et saavad täielikult aru käesoleva kompromissi sisust ja tingimustest ja soovivad kompromissi sellistel tingimustel sõlmida. Pooled kinnitasid ka, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas

§ 432

sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 4. Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja seetõttu asjas menetlus lõpetada. 5.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. 3 2-16-10160 6.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

§ 430lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik.

7. Kohtu arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss

§ 430lg 3 järgi kinnitamata.

Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas

§ 432

sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. Kohtul ei ole seetõttu vajadust selgitada täiendavalt kompromissi tulemusel tekkivaid õiguslikke tagajärgi. 8.

§ 168

lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad kompromissi kinnitamisel tsiviilasjas nr 2-16-10160 poolte endi kanda. 9. Järgnevalt lahendab kohus hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud (01.07.2016) hagiavalduse esitamisel kohtule riigilõivu 900 eurot. Seega tagastamisele kuulub pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 450 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav summa, s.o 450 eurot, kanda hageja arvelduskontole nr xxxx. 10.

§ 661

lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 4