Obsah (7)

§ 76§ 199§ 418§ 64§ 68§ 65§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. veebruar 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-2614 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Va

§ 76

lg 7 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Hendrik Visnapuu (ik 36012046529) kaitsja vandeadvokaat Rein Napa, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu
2. jaanuari 2019 määrus täies ulatuses.
3. Jätta Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna taotlus Hendrik Visnapuule Tartu Maakohtu
4. märtsi 2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramiseks rahuldamata.
5. Tartu Maakohtu
6. jaanuari 2019 määrusega Hendrik menetluskuluna välja mõistetud 388,80 eurot jätta riigi kanda. Visnapuult
7. Määruskaebus rahuldada.
8. Määrata advokaadibüroole Rein Napa vandeadvokaat Rein Napa poolt Hendrik Visnapuule määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 90 eurot (sh käibemaks 15 eurot).
9. Jätta nimetatud menetluskulu 90 eurot riigi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
10. Tartu Maakohtu 22.03.2017 otsusega tunnistati H. Visnapuu süüdi

§ 199

lg 2 p-de 8 ja 9 – § 22 lg 3 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta ja 4 kuud vangistust. Samuti tunnistati H. Visnapuu süüdi

§ 418

lg 2 p 3 järgi ning karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja H.

Visnapuule mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati H.

Visnapuule mõistetud karistust Tartu Maakohtu 07.09.2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 10 kuud vangistust võrra ja mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 1 kuu ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 30.11.2016. 2. Tartu Maakohtu 06.03.2018 määrusega vabastati H. Visnapuu vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 26.01.2019. H. Visnapuu oli katseajal kohustatud järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75lg 2 p-des 2, 4 ja 7 sätestatud kohustusi.

3. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 31.10.2018 maakohtule erakorralise ettekande, taotledes H. Visnapuule katseajaks

§ 75

lg 2 p 8 alusel täiendava kohustusena sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ osalemist.

1. Tartu Maakohtu 02.11.2018 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus. Määrus jõustus 23.11.
3. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 23.11.2018 maakohtule uue erakorralise ettekande, milles taotletakse H. Visnapuule mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramist, kuna süüdimõistetu keeldus enda elukohas alkoholi tarvitamise kontrollist.
4. Tartu Maakohtu 15.01.2019 määrusega pöörati H. Visnapuule mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele.
5. Maakohus leidis, et tõendamist on leidnud H. Visnapuu poolt 22.11.2018 õhtul enda elukohas alkoholi tarvitamise kontrollile mitteallumine. Sellega rikkus H. Visnapuu

§ 75

lg 1 p-s 3 sätestatud kohustust alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas. Maakohtu hinnangul on tegemist tahtliku rikkumisega. Kuigi kriminaalhooldusametnik on H. Visnapuul 22.11.2018 kindlaks teinud ka mitmeid alkoholi tarvitamisele viitavaid tunnuseid, ei ole alkoholi tarvitamine maakohtu arvates usaldusväärselt tõendatud. Kriminaalhooldusametnikud on H. Visnapuud näinud ja vestelnud temaga vaid läbi akna, mistõttu ei ole nad H. Visnapuu alkoholi tarvitamisele viitavaid tunnuseid vahetult tajunud.

1. H. Visnapuule anti teda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastades võimalus elada vangla asemel vabaduses tingimusel, et süüdimõistetu täidab temale kohtu poolt määratud kohustusi. Samuti anti talle võimalus ka kriminaalhooldusametniku poolt, kes kahe H. Visnapuu poolt toime pandud rikkumise eest piirdus vaid hoiatusega. Samuti anti talle lisavõimalus ka kohtu poolt, kes määras talle osalemise sotsiaalprogrammis. Seega on H. Visnapuu ka varasemalt rikkunud korduvalt käitumiskontrolli nõudeid.
2. Samas leidis maakohus, et asjas on hulgaliselt H. Visnapuud positiivselt iseloomustavaid asjaolusid – süüdimõistetu täidab laitmatult registreerimiskohustust, pöördus õigeaegselt Töötukassasse, osales sotsiaalprogrammides „Õige hetk“ ja „Eluviisitreening“ ning veoautojuhi koolitusel. Süüdimõistetu enda kinnitusel, mida tõendab AS Lõuna-Eesti Haigla 09.01.2019 tasulise teenuse arve, on H. Visnapuu pöördunud xxx.
3. Samas ei anna H. Visnapuud positiivselt iseloomustavad asjaolud alust jätta temale mõistetud karistust täitmisele pööramata. Käesoleva erakorralise ettekande aluseks oleva alkoholi kontrollile mitteallumise näol ei ole tegemist esmakordse rikkumisega. Korduvaid rikkumisi on 2 tema puhul esinenud katseaja viimaste kuude vältel korduvalt. Maakohus peab vajalikuks rõhutada, et ka 14.10.2018 keeldus süüdimõistetu alkoholi tarvitamise kontrollile allumast. H. Visnapuule on juba pandud mitmesuguseid lisakohustusi. Tema käitumiskontroll on määratud katseaja lõpuni. Seega on maakohtu arvates ammendunud kõik

§ 76lg-s 7 toodud võimalused peale karistuse täitmisele pööramise.

Määruskaebus

1. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse H. Visnapuu kaitsja vandeadvokaat R. Napa, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist.
2. Kaitsja leiab esitatud kaebuses jätkuvalt, et tegelikkuses ei viibinud H. Visnapuu 22.11.2018 enda elukohas, vaid seal oli M. V., kellel süüdimõistetu oli palunud enda elukohas ahju kütta ning kes võis kriminaalhooldusametnikega vestelda. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et usaldusväärselt ei ole tõendamist leidnud H. Visnapuule etteheidetav kriminaalhooldusnõude rikkumine.
3. Isegi kui nõustuda maakohtuga järeldustega selles, et H. Visnapuu siiski rikkus 22.11.2018 kriminaalhooldusnõudeid alkoholikontrolli mittevõimaldamisega, ei ole ärakandmata karistuse osa täitmisele pööramine siiski põhjendatud ja proportsionaalne, arvestades etteheidetava rikkumise iseloomu. H. Visnapuu on kriminaalhoolduse vältel järginud registreerimiskohustust, läbinud kõik sotsiaalprogrammid, ta on Töötukassa vahendusel omandanud sõidukijuhtimise vajalikud oskused ja riikliku eksami sooritamisel on tal võimalus koheselt asuda tööle. H. Visnapuu on pöördunud ka xxx. 17.01.2019 pidi H. Visnapuu minema haiglasse statsionaarsele sõltuvusravile. Kaitsja on seisukohal, et H. Visnapuu on resotsialiseerunud määral, mis tagab tema edaspidise õiguskuuleka käitumise, mistõttu ei ole karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramine otstarbekohane ning oleks vaid asjatult riigikassat koormav. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4. Kriminaalkolleegium leiab vastupidiselt määruskaebuses toodule, et asjas on kogutud piisavalt tõendeid, mis kinnitavad H. Visnapuu poolt 22.11.2018 käitumiskontrolli kohustuse rikkumist. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et tegemist oli siiski H. Visnapuuga, kes keeldus 22.11.2018 kriminaalhooldusametnikele alkoholitarvitamise kontrolli läbiviimiseks enda elukoha ust avamast. Seega on ringkonnakohtu hinnangul käesoleva määruskaebemenetluse keskseks küsimuseks hoopis see, kas tegemist on taolise rikkumisega, millest tingituna on ilmtingimata vajalik H. Visnapuule mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pöörata.
5. Ringkonnakohus nendib, et H. Visnapuu on küll rikkunud kohustust alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile enda elukohas, kuid teisalt ei ole käesolevas asjas tuvastamist leidnud, et H. Visnapuu on rikkunud ka alkoholitarvitamise keeldu. Seega on käesoleva erakorralise ettekande aluseks vaid üks rikkumine, see et H. Visnapuu keeldus kriminaalhooldusametnikele enda elukoha ust avamast. Varasematele, kriminaalhooldusperioodi vältel toime pandud rikkumistele käesolevalt aga tugineda ei ole võimalik, kuna nendele on vastavate õigusjärelmitega juba reageeritud – kriminaalhooldusametnik on H. Visnapuud hoiatanud ning maakohus määras täiendava kohustusena sotsiaalprogrammis osalemise.
6. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et H. Visnapuu poolt kriminaalhooldusametnike enda elukohta mittelaskmine oli küll äärmiselt vastutustundetu ja kriminaalhoolduskohustust eirav, 3 kuid tegemist ei ole siiski taolise rikkumisega, millest tingituna oleks proportsionaalne temale mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pöörata. Nimelt on H. Visnapuu ülejäänud kriminaalhooldustingimusi ja nõudeid täitnud korrektselt – süüdimõistetu täitis laitmatult registreerimiskohustust, pöördus õigeaegselt Töötukassasse, osales sotsiaalprogrammides „Õige hetk“ ja „Eluviisitreening“ ning veoautojuhi koolitusel. Samuti pöördus H. Visnapuu xxx. Samuti on oluline, et H. Visnapuu on siiski katseajal suutnud õiguskuulekalt käituda, s.o hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Seega saab öelda, et H. Visnapuu täitis temale määratud käitumiskontrolli kohustusi ja nõudeid üldjoontes rahuldavalt. Samuti ei ole H. Visnapuule enam võimalik määrata täiendavaid lisakohustusi, kuna temale määratud katseaeg on 26.01.2019 lõppenud ning

§ 76lg 7 ei võimalda sellises olukorras enam katseaja pikendamist.

1. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kuna H. Visnapuu on vabaduses suuteline uute kuritegude toimepanemisest hoiduma ning toime pandud käitumiskontrolli tingimuste rikkumine ei ole sedavõrd suur, tuleb kriminaalhooldusametniku poolt esitatud erakorraline ettekanne karistuse täitmisele pööramiseks jätta rahuldamata.
2. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 4, tühistab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 15.01.2019 määruse täies ulatuses ja rahuldab määruskaebuse.
3. Seoses maakohtu määruse tühistamisega jääb KrMS § 187 lg 1 alusel riigi kanda H. Visnapuult menetluskuluna välja mõistetud kaitsjatasu 388,80 eurot vadv R. Napa poolt maakohtus osutatud õigusabi eest.
4. Kaitsja vandeadvokaat R. Napa taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 90 eurot (sealhulgas käibemaks 15 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab justiitsministri 26.07.2016 määrusega nr 16 kinnitatud riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste ja maksmise korra alusel kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 1 alusel jääb menetluskulu summas 90 eurot riigi kanda. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Tiit Lõhmus 4