1-16-1647/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ringkonnakohus

1. veebruar 2019 1-16-1647 Juhan Sarv, Aarne Sarjas ja Mati Kartau Jevgeni Šutovi (isikukood 38803133729) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. jaanuari
3. a määrus Süüdimõistetu Jevgeni Šutovi, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Jevgeni Šutov kannab Viru Vanglas Viru Maakohtu
5. märtsi
6. a otsusega karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 2 järgi mõistetud 4 aasta 11 kuu pikkust vangistust. J. Šutovi karistusaeg algas
7. septembril 2015 ja lõpeb
8. augustil
11. detsembril 2018 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid J. Šutovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur J. Šutovi vabastamist ei toeta.
12. Viru Maakohus jättis
13. jaanuari
14. a määrusega J. Šutovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus märkis, et kinnipeetaval on kolm kehtivat kriminaalkaristust ja vangistuses on ta mitmendat korda. Korduvad karistused viitavad sellele, et J. Šutov ei ole varasematest tingimuslikest ega reaalsetest karistustest vajalikke järeldusi teinud. Korduvalt on J. Šutov toime pannud ühiskonnaohtlikke narkokuritegusid, samuti kehalisi väärkohtlemisi ja röövimisi. Kuriteod olid sooritatud materiaalse kasu saamiseks ja narkootiliste ainete tarvitamise mõjul. Ka vangistuses ei ole J. Šutovi käitumine olnud õiguspärane. Tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Sellest järeldub, et kinnipeetav ei suuda ka vanglas range järelevalve all alluda korraldustele ega järgida kehtestatud nõudeid. Seetõttu puudub kindlus, et ta on oma kuritegelikust käitumisest praeguseks teinud vajalikud järeldused. Positiivne on, et J. Šutov on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja selle jätkutegevuse, temaga on läbi viidud sõltuvusrehabilitatsioon, ta on vestelnud psühholoogiga, süüdimõistetu on õppinud riigikeelt ja töötab vangla majandustöödel. Vabanemisel on J. Šutovil võimalik ühe aasta jooksul elada Sillamäe narkorehabilitatsioonikeskuses ja alluda seal ravile. Enne vangistust kinnipeetav ei töötanud, elatus pensionist ja narkootikumide müümisega saadud vahenditest. Võlgu on J. Šutovil 4500 eurot. Süüdimõistetu lähedaseks on tema ema, kes viibib hooldekodus ega saa poega vajadusel toetada. Varem kuulusid J. Šutovi suhtlusringkonda kriminaalse taustaga tuttavad, kellega ta väidetavalt enam ei suhtle. Kuna ta on kuritegusid toime pannud grupis, võib eeldada, et ta on teiste poolt mõjutatav. Kinnipeetav on varem kuritegusid toime pannud alkoholijoobes ja käitunud alkoholi tarvitanuna ka agressiivselt. J. Šutov ise seost alkoholi tarvitamise ja kuritegude toimepanemise vahel ei näe. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus, mida ta tunnistab. J. Šutovi on varem mitmel korral allutatud kriminaalhooldusele, kuid kõik need ebaõnnestusid. J. Šutov ei täitnud talle pandud kontrollnõudeid ja -kohustusi. Seega puudub kindlus, et tingimisi enne tähtaega vanglast vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine oleksid sel korral piisavalt mõjusad, hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist. MÄÄRUSKAEBUS
15. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse J. Šutov, kes palub kohtumääruse tühistada, end tingimisi enne tähtaja lõppemist vanglast vabastada ja määrata talle kohustus minna ravile Sillamäe narkorehabilitatsioonikeskusesse. J. Šutov märgib, et tingimisi on teda karistatud neljal korral ning registreerimiskohustust rikkus ta neist kahe puhul. Praegu kannab ta reaalset vangistust ning tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Karistada sai ta selle eest, et seisis pärast tööd selleks mitteettenähtud kohas. Vangla ja prokuratuur tema vabastamist ei toeta, kuid sinna ei saa ta midagi parata. Tema on vanglas teinud kõik endast oleneva, et muuta oma elu. Ta on läbinud rehabilitatsiooni, osalenud erinevates sotsiaalprogrammides, külastab anonüümsete narkomaanide gruppi, ta õppis eesti keelt, töötab, maksab hagisid ja loeb raamatuid tervenemise teemal. Ta palub võimalust vabaneda Sillamäe rehabilitatsioonikeskusesse. Seal elades saaks ta aidata ja külastada oma ema, kes on hooldekodus ning vajab tema toetust. Ta väga kahetseb oma kuritegusid, tahab muutuda ja teha inimestele head. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku
17. või
18. peatüki sätteid, arvestades
19. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
20. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
21. peatüki
22. jao sätteid, sh KrMS § 326 (apellatsiooni käiguta ja läbi vaatamata jätmine). KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
23. aprilli
24. aasta määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse. 2