1-18-9784/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. veebruar 2019, Tartu Kohtuasja number 1-18-9784 Kohtukoosseis Juhan Sarv, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Kohtuasi Nikolai Lilitškinile riigi õigusabi andmise otsustamine Vaidlustatud lahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. jaanuari
3. a määrus Kaebuse esitaja ja liik Riigi õigusabi taotleja Nikolai (isikukood 36211112712), määruskaebus Lilitškin RESOLUTSIOON Jätta Nikolai Lilitškini määruskaebus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale võib riigi õigusabi taotleja esitada määruskaebuse advokaadist esindaja vahendusel Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Riigi õigusabi taotlus
4. Nikolai Lilitškin esitas Tartu Maakohtule taotluse riigi õigusabi korras advokaadi määramiseks selleks, et pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Tal endal juriidilist haridust ei ole, mistõttu ta ei ole ise suuteline kaebust koostama. Advokaadi abiga tahab ta vaidlustada kõik määrused, mille on teinud Eesti kohtud. Samuti soovib ta saada rahalist kompensatsiooni selle eest, et ta jäeti ilma õigusest pöörduda kohtusse selleks, et kohus vaataks läbi tema tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamise materjalid. Vaidlustatud kohtumäärus
5. Tartu Maakohus jättis
6. jaanuari
7. a määrusega N. Lilitškini taotluse rahuldamata. Kohus leidis, et N. Lilitškini taotlus on riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 37 lg-te 1 ja 3 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 35 lg 3 p 1 kohaselt ilmselgelt põhjendamatu. Võimalik ei ole esitada nõuet, millega vaidlustatakse kõik Eesti kohtute tehtud määrused. N. Lilitškini taotlusest ei nähtu, et Eesti riik oleks tema õigusi rikkunud. Lisaks on oluline, et kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt on N. Lilitškin ka varasemalt esitanud taotluse riigi õigusabi saamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks, mis on jäetud rahuldamata (kriminaalasi nr 1-18-3366). MÄÄRUSKAEBUS
8. N. Lilitškin esitas Tartu Maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles ta palub maakohtu määruse tühistada ja anda talle riigi õigusabi pöördumiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Advokaadi abil soovib ta Euroopa Inimõiguste Kohtule selgitada, et Eesti kohtud rikuvad tema õigusi ning teda diskrimineeritakse ka vanglas. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et N. Lilitškini määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
10. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku
11. või
12. peatüki sätteid, arvestades
13. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
14. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
15. peatüki
16. jao sätteid, sh KrMS §
17. KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
18. aprilli
19. a määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1, saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
20. Kolleegiumi hinnangul on N. Lilitškini määruskaebus perspektiivitu ja selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohus on õigesti keeldunud N. Lilitškinile riigi õigusabi andmast ning oma seisukohta ka piisavalt põhistanud. Seetõttu ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus N. Lilitškini määruskaebuse Tartu Maakohtu
21. jaanuari
22. a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata. /allkiri/ Juhan Sarv /allkiri/ Aarne Sarjas 2 /allkiri/ Tiit Lõhmus