) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele.
järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine.
lg 1 p-s 1 ja § 108 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 p-des 1 ja 6, § 108 lg-s 1 ja § 113 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivitusintressis kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ja OÜ xxx sõlmisid 08.09.2015 järelmaksulepingu nr 1527118/96sa. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on omandanud nõude, mille on esitanud kostja vastu. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad nende nõuded ja vastuväited. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et OÜ xxx on registrist kustutatud 25.08.2016 seoses ühinemisega xxx OÜ-ga. OÜ xxx võlanõuded müüdi Xxx AS-ile 22.02.2016 müügilepingu alusel. Nimetatu on tõendanud mh 2015. a majandusaasta aruande lisaga 17. Müüdi mh laenudest koosnev laenuportfell. Samast nähtub, et leping kehtib alates 01.03.2016 ja ettevõte jätkab tegevust emaettevõtte koosseisus. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et kohaldamisele kuulub
Seejärel 27.11.2017 loovutas Xxx AS oma nõuded kostja vastu hagejale. Seda on hageja tõendanud 27.11.2017 ja 20.09.2018 teatisega, mis on lihtkirjaga saadetud kostja lepingus märgitud postiaadressile. Samuti on kostja postiaadressile saadetud 22.04.2016 ja 29.04.2016 lepingu ülesütlemise hoiatus. Järelmaksu lepingu üldtingimuste p 9.2 kohaselt peavad lepingu raames esitatavad teated olema kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Posti teel edastatud teated loetakse kättesaaduks, kui nad on postiasutusele üle antud väljastamiseks lepingus sätestatud rekvisiitidel ja teate postiasutusele üleandmisest on möödunud kolm päeva. Kostja vaidleb vastu 27.11.2017 teatise ning 22.04.2016 ja 29.04.2016 lepingu ülesütlemise hoiatuste kättesaamisele. Isegi kui asuda seisukohale, et kostja ei ole saanud kätte dokumente 3 posti teel, siis tulnuks tal kohustus tasuda eelmisele võlausaldajale. Seda ei ole kostja teinud. Kosjal on teatised ja hoiatused käes vähemalt selle tsiviilasja raames. Samuti ei nõustu kohus kostjaga selles, et võlausaldaja ei ole talle andnud täiendavat tähtaega
mõttes. Võlausaldaja on 22.04.2016 ja 29.04.2016 hoiatuses teatanud, et võlgnevus tuleb likvideerida 20 päeva jooksul. Ning alles 23.05.2016 teatas võlausaldaja lepingu ülesütlemisest. Kõike eelnenut arvesse võttes kohus leiab, et hageja on nõude kostja vastu omandanud. Kostja ei ole võlga tasunud ei hagejale ega eelnevale võlausaldajale. Kostja ei ole nimetatu osas vastuväiteid esitanud. Veelgi enam pooled on pidanud 2018. aastal läbirääkimisi asja lahendamiseks kompromissiga (vt nt poolte vaheline kirjavahetus). Samuti ei ole kostja vaidlustanud võlgnevuse arvutuskäiku. Eelnenut arvesse võttes kohus leiab, et Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi J B vastu võlgnevuse väljamõistmiseks on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks järelmaksulepingust nr 1527118/96sa tuleneva põhivõlgnevuse 1257.37 eurot, intressi 128.33 eurot ja viivised 530.81 eurot ning viivise 0,0536% päevas põhivõlgnevuselt 1257.37 eurot alates 21.07.2018 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 177 lg 2 alusel määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.