) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 1 sätestab, et kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgnik on asutatud ilma osakapitali sissemakseid tegemata, mistõttu on tal sellest tulenevalt nõue 2556 eurot ainuosanik J L vastu. Võlgniku osanik on nimetatud summa lubanud pankrotihaldurile üle anda. Võlgniku majandustegevus on lõpetatud. Töölepingud töötajatega on lõpetatud. Võlgniku arvelduskonto on suletud. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevate andmete kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 46 547.64 euro ulatuses. Suurimateks võlausaldajateks on E V M - ja T kaudu, kelle nõude suuruseks on 22 639 eurot ja S AS, kelle nõuete suuruseks on kokku 23 010.52 eurot. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu. Eeltoodust tuleneb, et võlgnikul on täitmata kohustusi vähemalt 4 2-18-11598 46 547.64 eurot, vara koosneb nõudest osaniku vastu summas 2 556 eurot, millest tuleneb, et võlgniku vara ei võimalda võlausaldajate nõudeid rahuldada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgnik on
lg 2 ja 3 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna võlgnikul on vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada.
kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine.
lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.
lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks suurenenud tööjõukulud ja käibe langus. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused, s.h asjaolu, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhtorgani liikme raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega teod ning vajadusel esitada vastavad nõuded.
lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.
lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Võlgniku pangakontolt nähtub, et pangakontolt on võetud välja sularaha
lg 1 kohustab kohus JL Grupp OÜ juhtorgani liiget kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on neile teadaolevalt õiged. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 31 lg 2 kohaselt on eraõigusliku juriidilise isiku juhtorganiks juhatus. TsÜS § 41 lg 3 on likvideerijatel juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku vanne tuleb võtta võlgniku juhatuse liikmelt J L . Kohus leiab, et JL Grupp OÜ endistelt juhatuse liikmetelt J L tuleb võtta võlgniku vanne 19.11.2018 kell 12.00 toimuval kohtuistungil Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas, asukohaga Tartu mnt 85 Tallinn. Nimetada JL Grupp OÜ pankrotihalduriks kirjaliku nõusoleku alusel Martin Krupp. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.