2-18-7157/10

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Harju Maakohus Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2018.a, Tallinna kohtumaja Kohtuasja number 2-18-7157 Kohtuasi I A hagi R A vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised Hageja: I A (isikukood xxx, aadress: xxx, e-post: xxx, tel: xxx) Hageja lepinguline esindaja: P M (isikukood xxx, menetluspost: xxx) Kostja: R A (isikukood xxx, aadress: xxx, e-post: xxx) RESOLUTSIOON
2. Lahutada I A (isikukood xxx) ja R A (isikukood xxx) abielu, mis on registreeritud 10.07.2004 aastal Lääne-Viru Maavalitsuses, abieluakt nr xx.
3. Pärast abielu lahutamist jätta I A perekonnanimeks „A“.
4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Asjaolud, menetluse käik
5. Hageja I A esitas 08.05.2018 Harju Maakohtule hagi R A vastu abielu lahutamise nõudes. Hageja ja kostja abielu sõlmiti 10.07.2004 aastal Lääne-Viru Maavalitsuses. Poolte abielust sündis 02.05.2006 tütar M A. Poolte faktiline abielulistel suhetel põhinev kooselu lõppes
6. aastal põhjusel, et kostja oli alkoholilembene ja loomult vägivaldne. Alates 2013, so pärast kooselu lõppemist ei ole hageja kostjat enam näinud ega temast midagi kuulnud. Viimane teadaolev töökoht oli kostjal V A. Hageja soovib kostjaga sõlmitud abielu lahutada, kuivõrd abielulised suhted on kostjaga juba 5 aastat tagasi täielikult lõppenud ja hageja ei ole sestpeale kostjat näinud ega kuulnud temast mitte midagi. 1
7. Kohus võttis hagi 26.06.2018 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile vastama kohtu määratud tähtaja jooksul. Kostjale on kohtudokumendid kätte toimetatud 04.07.2018 (tlk 18). Kohtu põhjendused
8. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
9. Perekonnaseaduse (PKS) § 63 alusel lõpeb abielu, kui abielu lahutatakse. PKS § 67 lg 1 kohaselt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 66 punkt 2 kohaselt abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
10. Kohus tuvastas menetluse käigus, et poolte abielu on sõlmitud 10.07.2004 aastal Lääne-Viru Maavalitsuses. Poolte kooselu lõppes
11. aastal põhjusel, et kostja oli alkoholilembene ja loomult vägivaldne. Alates 2013, so pärast kooselu lõppemist ei ole hageja kostjat näinud ega temast midagi kuulnud.
12. Kostjale on kohtudokumendid kätte toimetatud 04.07.2018 (tlk 18). Seega on kostja teadlik hagiavaldusest lahutamise nõudes. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud.
13. Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et poolte sõlmitud abielu tuleb lahutada. Kohus on andnud kostjale võimaluse esitada oma seisukoht abielulahutamise osas, kuid kostja ei ole vaatamata kohtudokumentide kättesaamisest kohtule vastanu. Seega asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Hageja seletusega on leidnud kinnitust, et pooled elavad faktiliselt lahus alates 2013.a kui poolte kooselu lõppes. Hageja väidet kinnitab rahvastikuregistri väljavõte, kus kostja elukoha andmed on aadressil xxx (tlk 20).
14. 02.10.2018 toimunud ärakuulamisel jäi hageja hagiavalduse juurde. Hageja soovib kostjaga sõlmitud abielu lahutada, kuivõrd abielulised suhted on kostjaga juba 5 aastat tagasi täielikult lõppenud ja hageja ei ole sestpeale kostjat näinud ega kuulnud temast mitte midagi. Lepitamise aega hageja ei soovi ja leiab, et abielu kostjaga tuleb lahutada.
15. Kuna hageja ei soovi abielu jätkata ja seda soovi kinnitab ka abielusuhete lõppemine ning soovimatus neid taastada, siis on abielu jätkamine võimatu. Kohus ei saa oma otsusega kedagi kohustada abielu jätkama. Hageja otsus abielu lõpetamiseks on olnud läbimõeldud, poolte kooselu on lõppenud juba viis aastat tagasi. Abielu jätkamiseks on vajalik mõlema abielupoole sellekohane tahe ja huvi. Perekonnaseaduse mõte pole sundida kellegagi koos elama (ja ka kannatama) kui puudub üksteise suhtes ühtehoidmise liit. Kui seda pole, siis pole ka abielu ja selle jätkamine ainult vormiliselt ei ole vähemalt ühe poole huvides.
16. Tulenevalt eeltoodust kuulub hageja nõue rahuldamisele, sõltumata teise abikaasa seisukohast ja võimalikest vastuväidetest. Asja menetledes on kohus jõudnud veendumusele, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, hageja ei soovi 2 abielu jätkata ja abielu on faktiliselt lõppenud viis aasta tagasi hagi esitamisest. Asja menetledes on kohus jõudnud veendumusele, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, hageja ei soovi abielu jätkata ja abielu on faktiliselt lõppenud.
17. TsMS § 164 lg1 sätestab, et hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta mõlema poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 3