Tsiviilasi nr: 2-18-5668 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 13.02.2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-5668 Tsiviilasi XX hagi YY vastu elatise suurendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 20.12.2018 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik YY apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja CC Kostja: YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
- Võtta YY apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.
- Tühistada Harju Maakohtu 20.12.2018 otsus ja saata asi uueks menetlemiseks esimese astme kohtule eelmenetluse staadiumis.
- Rahuldada YY apellatsioonkaebus.
- Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja nõue 1
(4)Tsiviilasi nr: 2-18-5668
- XX (hageja) esitas 12.04.2018 hagi YY (kostja) vastu väljamõistetud elatise suurendamiseks. Harju Maakohtu 29.05.2012 kinnitatud kompromissiga oli kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis 100 eurot kuus. Hageja kulud on suurenenud ja väljamõistetud elatisest ei piisa igakuiste kulude katmiseks.
- Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Pooled sõlmisid 29.05.2012 kompromissi, mille tingimused ei näe selle uuesti läbivaatamist ette ja kompromiss sõlmiti hageja täisealiseks saamiseni. Elatise summa on 100 eurot ja seda ei vaadata üle, kuna pärast ühisvara jagamist jäi suurem osa varast hageja emale. Hageja on ise suuteline teenima endale taskuraha. Kostja töötasu on 482 eurot ja kostjal on lisaks hagejale veel kaks alaealist last. Esimese astme kohtu otsus
- Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni ning lõpetas elatise väljamõistmise 29.05.2012 määruse (tsiviilasi nr 2-11-52781) alusel. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja määras kindlaks, et pooltel puudusid hüvitatavad menetluskulud.
- Maakohtu hinnangul olid hageja vajalikud kulud 495,52 eurot kuus ning kostja selgitused ei olnud aluseks elatise suurendamata jätmiseks. Elatise suurendamise nõue põhines sellel, et hageja vajadused on suurenenud, mitte sellel, kas ja kuidas on hageja vanemad oma vara jaganud ja millised on lapse ja vanemate suhted. Kostja ei viidanud ega tõendanud, et tal puuduvad vahendid hagejale miinimummääras elatise maksmiseks. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
- Kostja esitas apellatsioonkaebuse ja palus maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata tsiviilasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
- Maakohus ei arvestanud otsuse tegemisel, et kostja ainuke sissetulek on 482 euro suurune töötasu ja kostjal on lisaks hagejale kaks alaealist last. Hagejale miinimumelatist makstes jäävad kostja teised lapsed hagejaga võrreldes halvemasse olukorda. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja Harju Maakohtu 20.12.2018 otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi olulise rikkumise tõttu kaebuse põhjendustest olenemata, mistõttu ei tule küsida ka vastustaja seisukohta. Asi tuleb saata täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 ning § 657 lg 1 p 3 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Ringkonnakohus lahendab asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal TsMS § 646 korras. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
- Ringkonnakohus leiab, et maakohus viis asjas läbi puuduliku eelmenetluse, sh jättis asja lahendamiseks olulised asjaolud tuvastamata, mis tõi kaasa tervikuna ebaõige 2
(4)Tsiviilasi nr: 2-18-5668 lahendi tegemise. Samuti rikkus maakohus lahendi põhjendamise kohustust. Sellised rikkumised toovad üldjuhul kaasa lahendi tühistamise ja asja uuesti lahendamiseks saatmise (vt nt Riigikohtu 14.06.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-54-16, p 13; 23.09.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-84-15, p 12; 11.03.2015 otsust tsiviilasjas nr 3 2-1-87-14, p 42).
- TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Otsust tehes hindab kohus TsMS § 438 lg 1 esimese lause järgi tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Seejuures ei ole kohus perekonnaasjas TsMS § 436 lg 6 järgi seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel, sh kohustada menetlusosalist TsMS § 230 lg 4 järgi esitama andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta või nõuda TsMS § 230 lg 5 järgi asjakohast teavet kolmandatelt isikutelt. Lapse ülalpidamisasjas peab kohus vajadusel tegema pooltele ettepaneku esitada lisatõendeid või neid ise koguma (Riigikohtu 08.04.2009 otsus tsiviilasjas 3-2-1-31-09, p 11).
- Hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta (vt Riigikohtu lahendid kohtuasjades 3-2-1-35-17, p-d 32, 36; 32-1-124-15, p 11).
- Kostja esitas hageja nõudele suurendada elatist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärani vastuväite, et tal on lisaks hagejale kaks alaealist last, keda kostja peab üleval pidama ja tema palk on 482 eurot, mistõttu hageja elatise suurendamisel ei ole ta võimeline neid üleval pidama. PKS § 102 lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Ringkonnakohtu arvates lähtus maakohus vaidluse lahendamisel põhjendamatult kitsalt PKS § 101 lg-s 1 sätestatust ega arvestanud kostja vastuses esitatud asjaolusid, jättes need välja selgitamata.
- Maakohus ei ole menetlust läbiviies piisava põhjalikkusega selgitamiskohustust täitnud ega teinud kostjale ettepanekut selgitada, kui vanad on tema alaealised lapsed, keda ta oma väidete kohaselt peab üleval pidama, millised on nende vajadused, kui suured on kulutused vajaduste katmiseks ja milline on laste ema varanduslik seisund. Samuti ei ole maakohus selgitanud kostjale vajadust neid asjaolusid tõendada. Selgitamiskohustuse täitmata jätmise tõttu ei ole vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud olnud maakohtus arutuse all ja neid ei ole vajalikus ulatuses esile toodud. Pooltel ei olnud maakohtu menetluses õigusteadmistega esindajaid, mistõttu oleks maakohus eelmenetlust läbi viies pidanud TsMS § 392 lg 1 p-des 1-5 toodud eesmärkide täitmiseks täitma selgitamiskohustust tavapärasest põhjalikumalt. 3
(4)Tsiviilasi nr: 2-18-5668
- Ringkonnakohus selgitab, et vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada vanemate sissetulek, millest nad saavad katta laste ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lastele ülalpidamist anda. Järeldus selle kohta, kas vanema teised lapsed osutuks vähem kindlustatuks kui elatist hagev laps, saab põhineda faktilistel asjaoludel, mis võimaldavad laste olukorda võrrelda. Selleks tuleb vanemal, kes laste ebavõrdsele olukorrale tugineb, esile tuua, kohtul aga tuvastada, millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse. Kuna laste ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal, siis tuleb laste vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel arvestada ka nende emade panust laste ülalpidamisse (vt Riigikohtu 13.04.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-117-16, p 12; 07.02.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 17; 13.02.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-2343, p-d 10–11; 25.04.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-100215, p 23). Arvestades eelnevat tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel tuvastada kostja teiste laste vajadused ja nende rahuldamise võimalused (mh teiste laste ema võimalused).
- Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele (TsMS § 173 lg 3). Seega menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 4
(4)