lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega jäeti XX hagi YY vastu osaliselt rahuldamata, s.o osas, millega jäeti XX ülalpidamiskohustusest vabastamata ja täiteasjades nr 023/2011/1745, nr 023/2015/2802 ja nr 023/2015/1060 enne 16.11.2017 tasumisele kuuluvate elatise maksete osas sundtäitmise lõpetamine määramata. 11. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on esitanud maakohtule kaks nõuet, millest üks on suunatud isaduse vaidlustamisele ja teine ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastamisele. Teise nõudega soovis hageja vabaneda Harju Maakohtu 04.11.2009 tsiviilasjas nr 2-09-25862, Harju Maakohtu 30.11.2011 tsiviilasjas nr 2-11-37983 ja Harju Maakohtu 29.06.2016 tsiviilasjas nr 2-15-18341 tehtud jõustunud kohtulahenditega temalt välja mõistetud elatise maksmise kohustusest, kuna ta ei ole kostja isa, mistõttu on täiteasjades nr 023/2011/1745, 023/2015/2802 ja 023/2015/1060 täitedokumentidest tulenevate nõuete sundtäitmine vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja on 15.06.2018 avalduses võtnud hagi täies ulatuses õigeks (tl 84-85). Maakohus rahuldas isaduse vaidlustamise nõude täielikult ja ülalpidamiskohustusest vabastamise nõude osaliselt. Maakohus ei arvestanud tulenevalt
lg-st 4 kostja õigeksvõtuga leides, et nii nagu põlvnemise hagi esitamisel ei saa ülalpidamiskohustust tuvastada tagasiulatuvalt ja mõista elatist välja alates hagi esitamisest, tuleb analoogia korras leida, et täitemenetlus elatise nõudes on hea usu põhimõttega vastuolus alates hetkest, mil isaduse vaidlustamise hagi esitati, mitte aga varasemast perioodist alates (vt maakohtu otsuse p 11). 12.
lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses vaidlustab hageja maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hageja ülalpidamiskohustusest vabastamise nõude rahuldamata, s.o täiteasjades nr 023/2011/1745, nr 023/2015/2802 ja nr 023/2015/1060 enne 15.11.2017 tasumisele kuuluvate elatise maksete osas, sundtäitmise lõpetamise määramata. 13.01.2019 ringkonnakohtule esitatud menetlusdokumendis avaldab kostja, et peab apellatsioonkaebust õigeks. Arvestades, et kostja on 15.06.2018 maakohtule esitatud avalduses võtnud hagi täies ulatuses õigeks (tl 84-85) ning, et vastavalt
lg-le 7 kehtib esimese astme kohtu menetluses hagi õigeksvõtmine ka apellatsioonimenetluses, tuleb apellatsioonkaebus rahuldada, maakohtu otsus vaidlustatud ulatuses tühistada ning rahuldada hagi ülalpidamiskohustusest vabastamiseks täies ulatuses
Kolleegium märgib, et kui on tuvastatud, et hageja ei ole lapse isa, puudub hagejal lapsega sugulussuhe ja hagejal ei ole lapse suhtes vanema õigusi ega kohustusi, sh PKS §-st 96 tulenevat ülalpidamiskohustust, millisel juhul saab hageja esitatud nõuet pidada täitedokumendi alusel tekkinud kohustuse täitmisest vabanemisele suunatud nõudeks. Seega ei ole vastav nõue
lg 4 tähenduses põlvnemisasi, vaid ülalpidamise võlasuhtest tulenev nõue, mille puhul ei ole selle rahuldamine õigeksvõtul põhineva otsusega välistatud. 13. Eelneva põhjal tuleb apellatsioonkaebus rahuldada, maakohtu otsus vaidlustatud ulatuses tühistada, rahuldada hagi ülalpidamiskohustusest vabastamiseks ning määrata lõpetada täiteasjades nr 023/2011/1745, nr 023/2015/2802 ja täiteasjas nr 023/2015/1060 ka kuni 15.11.2017 tasumisele kuuluvate elatise maksete osas toimuv sundtäitmine. 4
lg 1 p 1 alusel tunnistab ringkonnakohus õigeksvõtul põhineva otsuse viivitamata täidetavaks. 14. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse, sest kostja peab kaebust õigeks, ei pea kolleegium vajalikuks analüüsida apellatsioonkaebuse väiteid sisuliselt. 15.
lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. 22.11.2018 määrusega rahuldas kohus hageja hagi tagamise avalduse osaliselt, peatades täiteasjades nr 023/2015/2802 ja nr 023/2016/1060 täitemenetlused täielikult ning täiteasjas nr 023/2011/1745 osaliselt, s.o täitedokumendiga kostja ülalpidamiseks väljamõistetud elatise sissenõudmise osas.
lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kuna 22.11.2018 määrusega hagi tagamise abinõuna rakendanud täitemenetluse peatamine takistab otsuse täitmist, tuleb see tühistada, sest vastasel korral ei saa kohtutäitur otsuse resolutsioonist tulenevaid toiminguid teha.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.