Tsiviilasi nr 2-18-15809 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-18-15809 Määruse tegemise aeg ja koht 19. märts 2019. a, Tallinn Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Krista Kirspuu ja K
§ 58lg 4 alusel hagimenetluses hagina.
Kostjale teadaolevalt ei ole kohus teinud määrust asja menetlusse võtmiseks, mistõttu leiab kostja, et tal on võimalus esitada kohtule täpsustused ilma hageja nõusolekuta. Alternatiivselt kui kohus leiab, et tegemist on siiski olukorraga, mis nõuab kostja poolse seisukoha väljaselgitamist, täpsustab kostja esitatud nõudeid ning taotleb läbi vaadata töövaidluskomisjonile esitatud töötaja avaldus kõigi töötaja poolt avalduses esitatud nõuete ulatuses vaadata
§ 58
lg 4 alusel hagimenetluse korras ning käigus järgnevalt: 1) tuvastada kostja poolt hagejaga sõlmitud tähtajalise töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 3 alusel, mille tõttu ei saanud tööandja eeldada töösuhte jätkamist töölepingu lisas nr 4 sätestatud tähtaja lõpuni; 2) hagimenetluse käigus lugeda töötaja viimaseks tööpäevaks tööandja juures 01.07.2018; 3) hagimenetluse käigus jätta rahuldamata töötaja esitatud hüvitisnõue. Alternatiivselt tühistada hüvitisnõue, millega mõisteti tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitis. Esimese astme kohtu määrus 5. Harju Maakohus keeldus 08.12.2018 määrusega hagi menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kohtu hinnangul nähtub kohtule 19.10.2018 esitatud taotlusest sõnaselgelt, et töövaidluskomisjoni 06.09.2018 otsus töövaidlusasjas nr 4-1/1364/18 on kostja poolt tähtaegselt vaidlustatud üksnes töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse osas. Otsust ei ole vaidlustatud hüvitise väljamõistmise osas. Vastavalt kostja kinnitusele sai ta töövaidluskomisjoni otsuse kätte 20.09.2018, seega oli töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamise viimaseks, s.o hagiavalduse esitamise tähtpäevaks 22.10.2018 (
§ 58lg 1).
Asja materjalidest ei nähtu, et hüvitise väljamõistmist oleks tähtaegselt vaidlustanud ka hageja. Kuna kumbki vaidluse pool tähtaegselt hüvitise väljamõistmise nõudes 2
(5)Tsiviilasi nr 2-18-15809 töövaidluskomisjoni otsust ei vaidlustanud, on otsus hüvitise nõude 5600 euro osas jõustunud ja pooltele täitmiseks kohustuslik. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hüvitise 5600 euro osas on olemas töövaidluskomisjoni jõustunud otsus, tuleb selles nõudes TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel hagi menetlusse võtmisest keelduda. Kostja on tähtaegselt vaidlustanud töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ning on hagis taotlenud tuvastada töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Kohtu hinnangul ei nähtunud avaldusest, milline on kostja iseseisev õiguslik huvi selle tuvastamiseks. Kohus ei nõustunud, et kostja 19.10.2018 taotluse p-s 4.1 on kostja viidanud soovile vaadata töövaidluskomisjonile esitatud avaldus (s.o töötaja avaldus tervikuna) läbi hagimenetluse korras hagina. Kohtu hinnangul taotluse p-st 4.1 midagi sellist ei tulene. Selles on viidatud vaid soovile vaadata töötaja avaldus (puudub sõna “tervikuna“) läbi hagimenetluse korras hagina. Kohus märgib, et sellist töövaidluskomisjonile esitatud avaldust on võimalik läbi vaadata ka osaliselt. Seega leidis kohus kokkuvõtlikult, et kohtule ei nähtu, milles seisneb kostja iseseisev õiguslik huvi töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise vaidlustamiseks ning tuvastamiseks, et tööleping on lõppenud TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Kohus märgib, et ka resolutiivosa punktis 3 toodud nõue lugeda töötaja viimaseks tööpäevaks tööandja juures 01.07.2018 ei saa olla nõudeks, mis õigustaks taotluse menetlusse võtmist, kuna sama kuupäevaga on töölepingu lõppemise tuvastanud ka töövaidluskomisjon. Seega tuleb selle nõude osas keelduda hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Hageja on esitanud 16.11.2018 hagi tuvastada töölepingu tühisus, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 01.07.2018 ning mõista kostjalt välja TLS 109 lg 1 alusel hüvitis 8400 eurot. Kuivõrd kohus keeldub kostja taotluse alusel hagi menetlusse võtmisest, tuleb lugeda, et töövaidluskomisjoni otsust ei ole tähtaegselt vaidlustatud ning otsus jõustus vaidlustamata. Seega tuleb hageja 16.11.2018 esitatud hagi menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel. Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, kuna on keeldunud nii hageja kui kostja nõuete menetlusse võtmisest. Määruskaebus 6. Kostja esitas Harju Maakohtu 08.12.2018 määrusele määruskaebuse, milles palub määruse tühistada ja saata asi samale maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Kostja on taotluse p-s 4.1 märkinud selgesõnaliselt, et soovib töövaidluskomisjoni esitatud avalduse läbivaatamist hagimenetluse korras hagina. Kostja hinnangul hõlmab töölepingu ülesütlemise kehtivuse kontroll ka hüvitisnõude kontrollimist. Põhjendamatu on maakohtu järeldus, et töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud hüvitisnõude väljamõistmise osas, sest selle peale kaebust esitatud ei ole. Kostja esitas täpsustuse 23.11.2018 menetlusdokumendis. Kuna hageja on esitanud kohtule hagiavalduse samade nõuete osas, mis töövaidluskomisjonile, on alusetu kohtu järeldus, et vaidlustatud ei ole tervet töövaidluskomisjoni otsust. Vastus määruskaebusele ja menetluse edasine käik 7. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu, paludes jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. 3
(5)Tsiviilasi nr 2-18-15809
- 07.01.2019 kirjaga jättis maakohus määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
- Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.
- Käesolevas asjas esitas kostja kohtule
§ 58
lg 4 kohase taotluse töövaidluskomisjoni otsuse nr 4-1-/1364/18 läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Vastavalt
§ 58
lg-le 4, kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Taotluse resolutiivosa p-is 1 palub kostja vaadata hagimenetluse korras läbi töövaidluskomisjoni 06.09.2018 otsuse nr 4-1/1364/18 osas, millega töövaidluskomisjon tuvastas töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse; p-is 2 palub kostja tuvastada tööandja poolt töölepingu ülesütlemine töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 3 alusel ning p 3 kohaselt lugeda töötaja viimaseks tööpäevaks tööandja juures 01.07.2018. Taotluse p-is 4.1 on märgitud, et käesolev menetlusdokument esitatakse
§ 58
lg 4 alusel taotlusena vaadata töövaidluskomisjonile esitatud avaldus (s.o töötaja avaldus) läbi hagimenetluse korras hagina.
- Vaidlustatud määruses leidis maakohus, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel keelduda, sest kostja esitatud taotlusest nähtub selgesõnaliselt, et kostja soovis töövaidluskomisjoni esitatud avalduse läbivaatamist ainult tuvastusnõude osas, mistõttu on rahalise hüvitise väljamõistmise osas töövaidluskomisjoni otsus jõustunud (TsMS § 371 lg 1 p 4). Kuna ainult tuvastusnõude vaidlustamiseks puudub kostjal tuvastushuvi (TsMS § 371 lg 2 p 2), tuleb töövaidluskomisjoni 20.09.2018 otsus nr 41/1364/18 lugeda vaidlustamata jõustunuks.
- Kolleegium leiab, et kuigi kostja 19.10.2018 menetlusdokumendi resolutiivosas ei ole esitatud selgesõnalist menetluslikku taotlust töövaidluskomisjoni otsusega hageja kasuks väljamõistetud rahalise hüvitise vaidlustamiseks, on võimalik menetlusdokumendi sisust ning eelkõige p-ist 4.1 (alapealkirjaga “Menetluslikud taotlused ja küsimused“) järeldada, et kostja tahe on suunatud töövaidluskomisjoni esitatud avalduse hagina läbivaatamiseks kogu avalduse rahuldatud ulatuses (tl 4). Nõustuda tuleb kostjaga, et tema positsioon on kohtule esitatud taotluses sama, mis töövaidluskomisjonis. Töövaidluskomisjoni otsusest nähtuvalt ei nõustunud kostja hüvitise nõudega. Kuigi õige on maakohtu seisukoht, et menetlusosalisel on võimalik kohtus vaidlustada töövaidluskomisjoni otsusega rahuldatud või rahuldamata jäetud avaldusi ka osaliselt, ei saa kolleegiumi hinnangul kohus lähtuda ainult avalduse resolutiivosas olevatest taotlusest, kui kohtu ette toodud asjaolud võimaldavad järeldada muud. Sellisel juhul tuleb lasta menetlusosalisel esitatud resolutiivosa ja/või asjaolusid täpsustada (TsMS § 340¹ lg 1).
- Vaidlust ei ole, et kostja 19.10.2018 esitatud taotlus on tähtaegne (
§ 58lg 1).
Toimikust nähtub, et kohus on 20.11.2018 kirjas selgitanud kostjale menetluslikku olukorda ning palunud täpsustada, milles seisneb kostja huvi töövaidluskomisjoni esitatud avalduse läbivaatamiseks hagina vaid tuvastusnõude osas (tl 99). Seega on maakohus leidnud, et kostja 19.10.2018 taotlus oli ebaselge ja vajas täpsustamist, kuigi viitas 4
(5)Tsiviilasi nr 2-18-15809 puudusena ainult tuvastushuvi selgitamise vajadusele. Seega on kostja taotlus jäetud TsMS § 340¹ lg 1 mõttes õigesti käiguta, sest nii dokumendi sisuline selgus ja põhjendatus, sh nõude ebaselgus, kui ka õigusliku huvi olemasolu põhjendamine on kõrvaldatavad puudused (vrdl V. Kõve jt, Tsiviilkohtumenetluse seadustik II Kommenteeritud väljaanne, 2017, lk 244, p 3.2.2 b ja d). Kohtu nõudel on kostja 23.11.2018 menetlusdokumendis oma taotlusi täpsustanud, sh märkinud ka resolutiivosas, et palub hagimenetluse käigus jätta töötaja esitatud hüvitisnõue rahuldamata (tl 101-103).
- Kui kohus annab tähtaja kõrvaldatava puuduse likvideerimiseks, loetakse selle tähtaegsel täitmisel ja puuduse kõrvaldamisel see esitatuks samal kuupäeval, mil esitati esialgne (ehk puudusega) avaldus. Kuna kostja täpsustas 23.11.2018 menetlusdokumendis vastavalt 20.11.2018 kohtu nõudele määratud tähtajal oma 19.10.2018 esitatud taotlust, siis pidi maakohus sellest ka lähtuma. Kostja 23.11.2018 menetlusdokumendist nähtub üheselt, et kostja on soovinud algusest peale vaidlustada töövaidluskomisjonile esitatud avaldust kogu selle rahuldatud ulatuses ning palunud jätta ka töötaja esitatud hüvitisnõue hagimenetluse käigus rahuldamata, mistõttu on kolleegiumi arvates maakohus tuginenud ekslikult sellele, et hüvitise väljamõistmise osas on töövaidluskomisjoni otsus vaidlustamata jõustunud.
- Eeltoodud põhjendustel tuleb asi saata tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
- Seoses maakohtu määruse tühistamisega ja tsiviilasja saatmisega tagasi maakohtule, ei määra kolleegium menetluskulude jaotust. Menetluskulud jaotab maakohus menetlust lõpetavas lahendis.
- Vastavalt TsMS § 696 lg-le 1 ja § 372 lg-le 5 ei saa määruskaebust esitada ringkonnakohtu määrusele, millega maakohtu määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta tühistati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal 5
(5)