5-19-11/2

RI I GIKOHU S rÄnprpvAlvE KoLLEEGIUM PÕHISEADUSLIKKUSE mÄÄnus Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Asja läbivaatamine 5-19-1 1

1. märts20|9 Eesistuja Nele Parrest, liikmed Paavo Randma ja Malle Seppik Virgo Kruve kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni
2. märtsi
3. a otsuse nr 75 peale Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta kaebus läbi vaatamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Riigi valimisteenistus korraldas ajavahemikul
5. veebruarist2l. veebruarini20t9 elektroonilise hääletamise Riigikogu valimistel. Virgo Kruve esitas 2J. veebruar1| 2019 Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles palus tühistada tema eelhiiäletusel antud elektrooniline hiiäl ja võimalust hääletada märtsi esimesel pühapäeval valimisjaoskonnas. Kaebaja veendumuse järgi oli elektrooniline hääletamine vastuolus põhiseaduse (PS) $-ga 60, mille kohaselt toimuvad Riigikogu korralised valimised märtsikuu esimesel pühapäeval neljandal aastal, mis järgneb fuigikogu eelmiste valimiste aastale. Riigikogu valimise seaduse (RKVS) $ 38 lõike 2 punkti 3 kohaselt toimub elektrooniline hääletamine kümnendast kuni neljanda päevani enne valimispäeva. Kaebaja leidis, et valimiste toimumine põhiseaduses sätestatust erineval aja| ei ole põhiseadusega kooskõlas. Asjaolu, et elektrooniliselt ei saa hiiäletada märtsikuu esimesel pühapäeval, rikub kaebaja sõnul tema õigust valijana olla vaba hiiäle andmise päeva ja viisi suhtes. Kuna oma hääletamisõigust saavad märtsikuu esimesel pühapäeval kasutada ainult jaoskonnas pabersedeliga hiiäletajad, koheldakse valijaid ebavõrdselt sõltuvalt nende hääle andmise viisist. Kaebaja leidis, et mõiste ,,valimispäev" hägustumine eelhääletuse tõttu rikub PS $-s 60 toodud nõuet, et valimised on üldised ja ühetaolised. Valimispäeval ei tohi ükski hääle andmise viis olla tõkestatud või puududa.
6. Vabariigi Valimiskomisjon jättis
7. märtsi 20|
8. a otsusega nr 75 V. Kruve kaebuse läbi vaatamata, tuginedes RKVS $ 71 lõikele
9. Vabariigi Valimiskomisjon edastas otsuse kaebajale
10. märtsil
11. a. Otsus sisaldas vaidlustamisviidet. Valimiskomisjoni hinnangul oli V. Kruve esitanud kaebuse riigi valimisteenistuse toimingu peale korraldada eelhääletamine, sh elektrooniline hääletamine 2l. kuni 27.veebruarini 20|
12. Samas ei toonud kaebaja välja ühtegi rikkumise fakti ja leidis vaid, et RKVS-i eelhääletamise sätted on vastuolus PS $-ga
13. Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuses ei ole seaduste (sh RKVS $ 38 lõike 2) 5-1 9-1 1 põhiseadusele vastavuse kontrollimine. Kaebaja õigusi ei ole vaidlustatud toiminguga rikutud, sest valimised on korraldatud RKVS-is sätestatut järgides. Avalikes huvides kaebuse esitamine ei ole võimalik. Seega ei ole kaebus RKVS $-st 70 tulenevalt lubatav. Kaebaja saab RKVS $ 69 kohaselt taotleda Vabariigi Valimiskomisjonilt üksnes valimiste korraldaja toimingu seadusvastaseks tunnistamist, kuid mitte elektrooniliselt antud hääle tühistamist ja võimalust hääletada märtsi esimesel pühapäeval jaoskonnas. Elektroonilise hääle muutmise kord on sätestatud RKVS $-s 485'
14. V. Kruve esitas valimiskomisjoni otsuse peale
15. märtsil 2019 Yabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule kaebuse koos taotlusega ennistada kaebetähtaeg. Kaebaja selgitas, et allkirjastas taotluse hilinenult digitaalallkirj astamise tarkvara (Di gidoc) tõrke tõttu.
16. Vabariigi Valimiskomisjon edastas l 1 . märtsil 2019 Y . Kruve kaebuse ja kaebetähtaja ennistamise taotluse Riigikohtule. Kaebuse kaaskirjas vaidles Vabariigi Valimiskomisjon kaebusele vastu, jäi oma otsuses esitatud seisukohtade juurde ning palus kohtul jatta kaebus rahuldamata. KAEBAJA SEISUKOHAD
17. Riigikohtule esitatud kaebuses jääb V. Kruve oma 2J. veebruari
18. a kaebuse seisukohtade juurde ja vaidleb Vabariigi Valimiskomisjoni seisukohtadele vastu. Kaebaja sõnul ei ole kaebus esitatud avalikes huvides, sest kaebaja vaidlustab enda ilmajätmist õigusest anda oma hääl märtsi esimesel pühapäeval PS $-s 60 sätestatu kohaselt. Samuti vastab kaebus kõigile muudele kaebusele esitatavatele nõuetele. Märtsi esimene pühapäev on ainus põhiseaduses kalendaarselt kindlaks määratud kuupäev ja seetõttu on eriti oluline tagada sel päeval võimalus hääletada kõiki hääletamisviise, sh elektroonilist hääletamist kasutades' KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
19. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) $ 38 lõike l kohaselt võib kaebuse valimiste konaldaja toimingu või valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale Riigikohtule esitada Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest või toimingu sooritamisest arvates. PSJKS $ 40 lõike 2 kohaselt ennistab Riigikohus kaebaja põhistatud taotluse alusel kaebuse esitamise tähtaja, kui see on mööda lastud mõjuval põlrjusel.
20. PSJKS $ 48 lõike l kohaselt arvutatakse tähtaegu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses tsiviilkohtumenetluses sätestatud korras. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku $ 62 lõike 1 kohaselt kohaldatakse menetlustähtaegade arvutamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduses tähtajaja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse $135 lõigete I ja2 kohaselt algab tähtajakulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti ja tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel.
21. Käesolevas asjas edastas Vabariigi Valimiskomisjon vaidlustatud otsuse kaebajale
22. märtsil
23. Seega hakkas Riigikohtule kaebuse esitamise tähtaeg kulgema
24. märtsil ja lõppes
25. märtsi 24.00' Kuna kaebus esitati Vabariigi Valimiskomisjonile saabumisel, s.o
26. märtsil 2019 elektrooniliselt
27. märtsil 2019 kell 00.48, ei ole see esitatud tähtaegselt. kl 2