lg 1 p 1 teeb parkimisjärelevalvet teostav ametiisik viivistasu määramise otsuse kui parkimistasu on maksmata või tasuti väiksema määra järgi.
Viivistasu täpsustatud määra, sealhulgas vajaduse korral selle diferentseeritud määrad, kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu. Viivistasu määramise aegumisele kohaldatakse maksukorralduse seaduse § 98 lõikes 2 sätestatut. Vaidlustatud otsusest nr 0242000595 nähtub, et antud juhul määrati 31 euro suurune viivistasu
12.
lg 1 kohaselt võib kohalik omavalitsus kehtestada oma avalikul parkimisalal tasulise parkimisala, mille piires parkimisel peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu mootorsõiduki ja selle haagise eest. Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määruse nr 30 § 6 lg 1 kohaselt on avalik tasuline parkimisala Tallinna linna haldusterritooriumil asuv avalik tee või selle osa, kus parkimine ei ole keelatud ja mis piirneb Tallinna lahe, Kalasadama tänava, Põhja puiestee, Kotzebue tänava, Kopli tänava, Telliskivi tänava, raudtee, Filtri tee, Odra tänava, K. Türnpu tänava, J. Vilmsi tänava, Gonsiori tänava, Rohelise aasa, L. Koidula tänava, J. Poska tänava, Narva maantee, Bensiini tänava, Pikksilma tänava ja Tallinna lahega ning asub Merivälja tee 1c ja 1e parkla piires. Tallinna Linnavolikogu määruse nr 30 § 6 lg 5 kohaselt tähistatakse avalik tasuline parkimisala liikluskorraldusvahendiga.
p 29 sätestab, et liikluskorraldusvahend 2 on liiklust korraldav või suunav vahend (foor, liiklusmärk, teemärgis, vilkur, piire, kiiruspiiraja, künnis, hoiatuslint, tähispost, tähiskoonus, tõkkepuu, ohutussaar või muu selline). Sama paragrahvi punkti 30 kohaselt on liiklusmärk märk, millega kehtestatakse teatav liikluskord, teavitatakse liiklejat liiklusohust või aidatakse liikluses orienteeruda. Parkimistasu maksmata jätmises kui sellises antud juhul vaidlust ei olegi, kuid kaebaja märgib, et ta ei olnud tasulisest parkimisalast informeeritud ja et tänav oli selles osas märgistamata. Vastustaja kinnituse kohaselt on aga Tallinna linn paigaldanud iga parkimise alasse sisenevale teele tasulisele parkimisele viitava liiklusmärgi. Kaebaja seda väidet ümber lükanud ei ole. Tallinna Halduskohtu 06.04.2018 määruses, millega jäeti kaebus käiguta, on selgitatud, et kaebuse eduväljavaadete hindamiseks ja selleks, et saada selgust kas vastavad märgistused olid kaebaja poolt läbitud teel olemas või mitte, tuleks A. Ml püüda võimalikult täpselt kirjeldada, millist marsruuti ta liikumiseks Gildi tänavale kasutas ja kui ta on kindel, et osundatud märgistust sellel marsruudil ei esinenud, siis püüda seda aspekti võimalusel tõendada või kasvõi lihtvormis üle kinnitada. Kaebaja märkis 25.04.2018 e-kirjas, et kavatseb esitada (vastava) situatsioonikirjelduse, kuid seda ei ole tehtud. Siinkohal tuleb vastustajaga nõustuda, et Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määrus nr 30 „Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu“ ei nõua parkimisala sisse jääva iga tee või tänava algusesse tasulist parkimist tähistava liikluskorraldusvahendi paigaldamist ja mis puutub vastustaja väitesse selle kohta, et parkimise alasse sisenevatele teedele on tasulise parkimisalale viitavad liiklusmärgid paigaldatud, siis seda ei ole kaebaja ümber lükanud ega vastupidist tõendanud. Antud juhul on oluline ka see, et teave parkimistasu maksmisest ja avalikust tasulisest parkimisalast on avalikult kättesaadav. Vastav teave on avaldatud Tallinna linna kodulehel www.tallinn.ee (alarubriigis „Parkimine“) ja veebilehel www.parkimine.ee, mis peaks tagama avalikkusele piisava informeerituse. Mis puutub mobiilsesse parkimisse või selle võimaluse väidetavasse puudumisse, siis eelnimetatud veebilehel on esitatud vastav informatsioon ka mobiilse parkimise kohta ning selgitatud, et mobiilse parkimise süsteemi rikke korral ei anna see õigust sõidukit tasuta parkida ja et sel juhul tuleb kasutada teisi võimalusi. Eeltoodust lähtuvalt on AS Ühisteenused 16.03.2018 viivistasu otsus nr 0242000595 õiguspärane, kuivõrd kaebajal oli avalikul tasulisel parkimisalal parkimise eest parkimistasu maksmata. Seega ei ole vaidlustatud viivistasu otsuse tühistamiseks alust ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. 13. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.