5-19-12/2

RIIGIKOHU S pÕmsBaDUSLIKKUSE rÄnplBvALVE KoLLEEGII M uÄÄnus Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Asja läbivaatamine 5-r9-r2

1. märts2019 Eesistuja Nele Parrest, liikmed Paavo Randma ja Malle Seppik Virgo Kruve kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni
2. märtsi
3. a otsuse nr77 peale Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta kaebus läbi vaatamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KAIK l'. Virgo Kruve esitas
4. märtsil 2019 Yabariigi Valimiskomisjonile kaks osaliselt kattuva sisuga kaebust, milles taotles hääletustulemuste tühistamist ja kordushiiäletuse korraldamist. Vabariigi Valimiskomisjon menetles esitatud kaebusi ühe kaebusena. Kaebaja märkis, et 2I. veebruaril 2019 alustatud elektroonilisel hiiäletamisel ei võimaldanud valijarakendus hääletada tühja sedeliga võrdväärselt paberil hääletajatega, mis on vastuolus põhiseadusest tulenevate valimiste vabaduse ja ühetaolisuse põhimõtetega. Samuti leidis kaebaja, et elektrooniline hääletamine ei vastanud põhiseaduse $-s 60 sätestatud hääletamise salajasuse nõudele. Kaebaja oli seisukohal, et tema elektrooniliselt antud hääle salajaseks jäämine ei olnud garanteeritud, sest hiiäli kogus Riigi Infosüsteemi Amet (RIA), mitte riigi valimisteenistus. Kuna valijarakenduse sertifikaat on väljastatud Internet Voting oÜ-le, mitte Vabariigi Valimiskomisjonile, riigi valimisteenistusele ega RIA-le, võib sellest järeldada ohtu haale salajasusele.
5. Yabariigi Valimiskomisjon jättis
6. märtsi
7. a otsusega nr 77 kaebuse osas, millega kaebaja vaidlustas hääletamise salajasuse nõude rikkumist, fuigikogu valimise seaduse (RKVS) $ 71 lõikele 3 tuginedes läbi vaatamata. Vabariigi Valimiskomisjon edastas otsuse kaebajale
8. märtsil 20t
9. otsus sisaldas vaidlustamisviidet. Vabariigi Valimiskomisjon asus seisukohale, et kaebusest ei nähtu kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist ning kaebaja on vaidlustanud üksnes elektroonilise hääletamise korraldamise organisatsiooni ja tehnilise lahenduse vastavust seaduses sätestatud reeglitele. Viimane ei mõjuta aga kaebaja kui valija õigust ja võimalust hääletada kas elektrooniliselt või valimisjaoskonnas hääletamissedeliga. Avalikes huvides valimiskaebuse esitamine ei ole võimalik. Lisaks märkis 5-19-12 Vabariigi Valimiskomisjon, et Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium jättis 24.oktoobri
10. a otsusega kohtuasjas 5-I7-35 rahuldamata V.Kruve kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni I
11. oktoobri
12. a otsuse nr 35 peale. Nimetatud otsuse punktis 21 on leitud, et RIA kui oma põhiülesandena riigi elektroonilise infoturbe tagamisele spetsialiseerunud asutus suudab eelduslikult kindlustada hääletamise salajasuse põhimõtte järgimise Vabariigi Valimiskomisjonilt RIA pädevusse läinud elektroonilise hääletamise toimingute tegemisel.
13. V. Kruve esitas
14. märtsil 2019Yabariigi Valimiskomisjoni kaudu fuigikohtule kaebuse Vabariigr Valimiskomisjoni
15. märtsi
16. a otsuse nr77 pea|e osas, millega tema kaebus jäeti osaliselt läbi vaatamata. Ühtlasi esitas kaebaja taotluse ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Kaebaja selgitas, et allkirjastas taotluse hilinenult alles
17. märtsil 2019 digitaalallkirjastamise tarkvara (Digidoc) tõrke tõttu.
18. Vabariigi Valimiskomisjon saatis
19. märtsil 2019 V. Kruve kaebuse Riigikohtule edasi. Kaebuse kaaskirjas vaidles Vabariigi Valimiskomisjon kaebusele vastu, jäi oma otsuses esitatud seisukohtade juurde ning palus kohtul jatta kaebuse rahuldamata. KAEBAJA SEISUKOHAD
20. Riigikohtule esitatud kaebuses jääb V. Kruve oma
21. märtsi
22. a kaebuse seisukohtade juurde j a vaidleb Vabariigi Valimiskomisj oni seisukohtadele vastu. Kaebaja märgib, et ta on täitnud kõik RKVS $-s 71 sätestatud kaebuse läbivaatamise tingimused. Valimiste korraldamisel on valimisrakenduse sertifikaadita asutuse (RIA) kaasamisega rikutud hiiäletamise salajasuse põhimõtet. Nõrk krtiptograafiline kaitse seab ohtu kõik valimistel antud hääled ega ole samavõrra turvaline valimissedelitega toimuva hääletamisega. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
23. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) $ 38 lõike 1 kohaselt võib kaebuse valimiste korraldaja toimingu või valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale Riigikohtule esitada Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest või toimingu sooritamisest arvates. PSJKS $ 40 lõike 2 kohaselt ennistab Riigikohus kaebaja põhistatud taotluse alusel kaebuse esitamise tähtaja, kui see on mööda lastud mõjuval põhjusel.
24. PSJKS $ 48 lõike 1 kohaselt arvutatakse tähtaegu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses tsiviilkohtumenetluses sätestatud korras. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku $ 62 lõike 1 kohaselt kohaldatakse menetlustähtaegade arvutamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduses tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse $ 135 lõigete I ja2 kohaselt algab tahtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti ja tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel.
25. Käesolevas asjas edastas Vabariigi Valimiskomisjon vaidlustatud otsuse kaebajale
26. märtsil
27. Seega hakkas Riigikohtule kaebuse esitamise tähtaeg kulgema
28. märtsil ja lõppes
29. märtsi saabumisel, s.o
30. märtsil 2019 kl 24.
31. Kuna kaebus esitati Vabariigi Valimiskomisjonile elektrooniliselt
32. märtsil 2019 kell 00.48, ei ole see esitatud tähtaegselt. 2