RIIGIKOHU S PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KoLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Eesistuja Paavo Randma, liikmed Nele Parrest ja Tambet Kohtuasi Märt Meesaku kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni s-19-13
- märts2019 Tampuu märtsi
- a otsuse nr 91 peale Kirjalik menetlus 1
- Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Märt Meesak esitas
- märtsil 2019 Yabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles leidis, et elektroonilisel hiiäletamisel rikuti Riigikogu valimise seadust (RKVS). Kaebaja hinnangul nõuab RKVS $ 484 loige 3, et pärast valija isiku tuvastamist tuleb valijale kuvada tema elukohajärgse valimisringkonna kandidaatide koondnimekiri. Valijarakendus kuvas aga va|ijale pärast isiku tuvastamist tema elukohajärgse valimisringkonna erakondade koondnimekirja. Sellest tulenevalt oli valijale esitatud moonutatud valik, kus enne tuli valida erakondade ja alles seejärel nimekirjas olnute vahel.
- Vabariigi Valimiskomisjon jättis 1l.märtsi 20I9.a otsusega nr91 M.Meesaku kaebuse RKVS $ 71 lõikele 3 tuginedes läbi vaatamata. Valimiskomisjoni hinnangul oli kaebus esitatud pärast RKVS $ 72 lõikes 1 sätestatud kolmepäevase kaebetähtaja möödumist, samuti polnud kaebaja selgitanud, kuidas vaidlustatud toiming rikkus kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja vaidlustas 2l. veebruarist kuni 27.veebruarini 20t9 toimunud elektroonilist hääletamist, kuid esitas kaebuse
- märtsil2019 ehk seitsmendal päeval piirast elektroonilise hääletamise lõppu.
- Vabariigi Valimiskomisjon selgitas otsuses, et ringkonna kandidaate kuvatakse erakondade ja üksikkandidaatide kaupa rühmitatuna selleks, ettagada kõigile kandidaatidele võrdsed võimalused ja seeläbi valimiste ühetaolisus. Samuti võimaldab see valijal lihtsamalt tutvuda kõigi nimekirjas olevate kandidaatidega. Kandidaatide nimed kuvatuna pikas nimekirjas ei mahuks arvuti ekraanile.
- märtsil 2019 esitas M. Meesak Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni
- märtsi 20t
- a otsuse peale. 5-19-r3
- Vabariigi Valimiskomisjon saatis
- märtsil 20l9 M. Meesaku kaebuse Riigikohtule edasi. Kaebuse kaaskirjas vaidles Vabariigi Valimiskomisjon kaebusele vastu, jäi oma otsuses esitatud seisukohtade juurde ning palus jätta kaebuse rahuldamata. Lisaks selgitas valimiskomisjon, et kaebaja ei esitanud valimiskomisjonile taotlust ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. KAEBAJA SEISUKOHAD
- Riigikohtule esitatud kaebuses leitakse, et Vabariigi Valimiskomisjoni l
- märtsi
- a otsus on õigustühine ja Riigikogu valimistel antud elektroonilised hääled kehtetud, kuna valimiste korraldaja rikkus seadust.
- Valimiskomisjon jättis tähelepanuta seaduses sätestatud võimaluse ennistada kaebuse esitamise tähtaeg, kui see on mööda lastud mõjuval põhjusel. Kaebaja selgitab, et kaebuse esitamine enne valimispäeva oleks võinud oluliselt mõjutada valimistulemust, kaebuse esitamine oleks võinud muutuda poliitiliseks ja tema kampaania osaks. Lisaks sellele on valimiskomisjoni otsuses ekslikult kirjas, et kaebaja esitas kaebuse
- märtsil
- Valimisrakenduses erakondade nimekirjade kuvamine rikkus kaebaja õigusi valijana, kuna valija ei saa erakondi valida. Tema kui kandidaadi õigusi rikkus aga See, et valijad ei saanud teha valikut tema kui kandidaadi poolt, vaid pidid enne valima erakonna järgi. Selline kuvamise viis annab eelise erakonnale, kes on valimisreklaami tõttu rohkem nähtav. Valimiste korraldaja ei saa ka kasutaj amugavuse suurendamiseks j ätta täitmata seaduse nõudeid. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
- Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) $ 37 lõike 1 kohaselt võib isik, kes leiab, et valimiskomisjoni otsuse või toiminguga on rikutud tema õigusi, esitada Riigikohtule taotluse tühistada valimiskomisjoni otsus või tunnistada valimiste korraldaja või valimiskomisjoni toiming õigusvastaseks ja tunnistada hääletamistulemused valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, vallas, linnas, maakonnas või riigis või elektroonilise hääletamise tulemus täies ulatuses või osaliselt kehtetuks. PSJKS $ 39 lõike 1 kohaselt märgitakse kaebuses muuhulgas andmed vaidlustatava otsuse kohta ja kaebuse esitaja selgelt väljendatud taotlus ounktid 2 ja3).
- Kaebaja on pöördunud Riigikohtu poole, kuna leiab, et tema õigusi rikub Vabariigi Valimiskomisjoni 11.märtsi 2019.a otsus, millega komisjon jättis läbi vaatamata M.Meesaku 7' märtsi 2019 kaebuse. Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangul oli kaebaja selles vaidlustanud riigi valimisteenistuse toimingut - elektroonilise hääletamise korraldamist -, kuid oli kaebuse esitanud piirast kaebetähtaj a möödumist.
- Kolleegium mõistab Riigikohtule esitatud kaebust selliselt, et kaebaja soovib Vabariigi Valimiskomisjoni 11.märtsi 2019.a otsuse nr91 tühistamist, tema 7.märtsi 20t
- a kaebuse läbivaatamist ning selles vaidlustatud riigi valimisteenistuse toimingu õigusvastaseks tunnistamist. Lisaks sellele soovib ta elektroonilise hääletamise tulemuse kehtetuks tunnistamist (PSJKS $ 46 lõige 2).
- Kolleegiumi hinnangul leidis Vabariigi Valimiskomisjon l1.mär1si 2019' a otsuses õigesti, et kaebus oli esitatud pärast kaebetähtaja möödumist' Kaebus valimiste konaldaja toimingu peale tuleb esitada kolme päeva jooksul vaidlustatava toimingu tegemisest (RKVS $ 72 lõike 1 punkt 1) ning 2
(3)5-19-13 pärast kaebetähtaja möödumist esitatud kaebuse võib valimiskomisjon jatta läbi vaatamata (RKVS $ 71 lõike 3 esimene lause). Valimiskomisjonile esitatud kaebuses ei olnud kaebaja näidanud, millal ja kuidas ta vaidlustatavast toimingust teada sai (RKVS $ 71 lõike 1 punkt 6), seetõttu luges valimiskomisjon toimingust teadasaamise ajaks elektroonilise hääletamise viimase päeva (
- veebruar 2079) ning lähtus sellest kaebetähtaja arvutamisel. Kuna Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangul oli kaebus esitatud 6.märtsil 2019 ehk seitsmendal päeval pärast toimingu tegemist, ei olnud kaebus tähtaegne. Selle järelduse õigsust ei mõjuta asjaolu, et valimiskomisjon on otsuses eksinud kaebuse saabumise päevaga ning tegelikult esitati kaebus
- märtsil
- Viga kaebetähtaja arvutamisel on tehtud kaebaja kasuks.
- Riigikohtule esitatud kaebuses ei vaidlusta kaebaja valimiskomisjoni järeldust, et kaebetähtaeg oli
- märtsil 2019 mõödas, vaid leiab, et valimiskomisjon oleks pidanud kaebetähtaja ennistama. Kolleegium sellega ei nõustu. RKVS $ 71 lõike l punktist 7 tulenevalt peab kaebaja juhul, kui kaebus esitatakse pärast kaebuse esitamise tähtaja möödumist, esitama koos kaebusega kohe ka tähtaja ennistamise taotluse ja tähtaja möödalaskmise põhjused. RKVS $ 71 lõike 3 kolmandast lausest tulenevalt peab Vabariigi Valimiskomisjon hindama kaebetähtaja ennistamise vajadust üksnes siis, kui komisjonile on esitatud sellekohane põhjendatud taotlus. Kuna valimiste konaldaja toimingu vaidlustamise menetlus on lühikeste tähtaegadega, on kaebaja hooleks jälgida, et kaebus vastaks nõuetele.
- Kaebaja on avaldanud soovi kaebetähtaja ennistamiseks ning selgitanud tähtaja möödalaskmise põhjuseid aga alles Riigikohtule esitatud kaebuses. Valimiskomisjonile kaebuse esitamise tähtaega ei saa ennistada taotluse alusel, mille kaebaja esitab esimest korda Riigikohtu menetluses. Riigikohus saaks hinnatatähtaja ennistamise vajadust siis, kui valimiskomisjon oleks jätnud tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. Kuna kaebaja Vabariigi Valimiskomisjonile põhistatud taotlust tähtaja ennistamiseks ei esitanud, ei saanud komisjon hinnata kaebetähtaja ennistamise vajadust.
- Eeltoodust lähtudes on kolleegium seisukohal, et Vabariigi Valimiskomisjoni 1l. märtsi
- a otsus nr 91 ei riku kaebaja õigusi, ning jätab PSJKS $ 46 lõike 1 punktist 2 juhindudes M. Meesaku kaebuse rahuldamata. Paavo Nh+.Nele Parrest Tambet Tampuu 3
(3)