Obsah (4)

§ 204§ 121§ 44§ 43

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-300 Määruse kuupäev 22. veebruar 2019 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi D. S kaebus Viru Vangla koostatud individuaalse täitmiskava õigusvastasuse tuva

§ 204lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. D. S esitas 01.oktoobril 2018 Viru Vanglale taotluse tühistada tema iseloomustus, riskihindamine ja avavanglasse paigutamise kuupäev. Samuti leidis ta , et ITK-s on tema ohtlikkuse taset muudetud õigusvastaselt.
2. novembril 2018 jättis Viru Vangla taotluse rahuldamata.
3. D. S esitas 21.detsembril 2018 vanglale VangS § 11 lg 41 ja HMS § 71 lg1 alusel vaide nr. 6-12/643-1, milles palus muuta ja tühistada ITK-s staatus „kõrgohtlik“ ja protsendid, mis olid ilmunud sinna alusetult. Viru Vangla jättis 22.jaanuaril 2019 vaide otsusega nr. 6-12/643-2 rahuldamata.
4. D. S esitas Tartu Halduskohtusse kaebuse, milles ta palub kohustada Viru Vanglat eemaldama vangla koostatud individuaalsest täitmiskavast tema suhtes märgitud staatus „kõrgohtlik“, samuti kõrgendatud protsendid ja keelata vanglal neid andmeid kõikides asjades tema vastu kasutada, samuti nõuda vanglalt välja tema ITK 5 aasta kohta. KOHTU SEISUKOHT
5. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud halduskohus, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega, kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.

1. Kaebaja vaidlustab tema suhtes kinnitatud kinnipeetava individuaalses täitmiskavas
5. sisalduvaid hinnanguid tema turvalisusriskide kohta. Halduskohtu hinnangul puudub kaebajal õigus eraldiseisvalt vaidlustada individuaalset täitmiskava. Justiitsministri
6. mai 2008 määrus nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (määrus nr 21) § 1 lg 1 sätestab, et individuaalne täitmiskava on kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. Täitmiskava koostamise aluseks on kinnipeetava riskihindamise tulemused ning täitmiskava koostamise protsess koosneb kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamisest (riskihindamine), täitmiskava koostamisest, selle kinnitamisest ning kinnipeetavale tutvustamisest (määruse nr 21 § 2 lg 1, § 3 lg
7. lg 4 ja § 1 lg 3). Avavanglasse või kinnise vangla avavanglaosakonda ümberpaigutamise üldtingimused on sätestatud justiitsministri
8. märtsi
9. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ (määrus nr 9) §-s
10. Reeglina individuaalset täitmiskava või riskihindamist eraldiseisvalt vaidlustada ei saa, kuna tegemist on programmilise dokumendiga, millel vahetu mõju kinnipeetava õigustele puudub. Riskihindamine sisaldab üksnes hinnanguid asjaoludele, mis soodustavad uue kuriteo toimepanemist või mis viitavad kinnipeetava ohtlikkusele, kuid riskihindamine ega selle tulemus ei tekita, muuda ega lõpeta otseselt kinnipeetava õigusi ega kohustusi. Kinnipeetava õigusi mõjutab vahetult vangla konkreetne tegevus, mida on kinnipeetaval õigus vaidlustada. Seega riskihinnang iseseisvalt ei piira kaebaja õigusi. Riskihindamise tulemusena koostatud täitmiskavas märgitud turvalisusriskil ei ole iseseisvalt õiguste tekkimisele, muutmisele või lõpetamisele suunavat iseloomu ning sellel puudub vahetu mõju kinnipeetava õigustele ja kohustustele. Õigusi antakse või kohustusi pannakse peale eraldiseisva tegevusega ja kui selle eelduseks on turvalisusrisk, saab seda selle tegevuse vaidlustamise raames eraldi hinnata. Seega ei ole täitmiskava turvalisusriske puudutava osa iseseisev vaidlustamine võimalik (vt nt Riigikohtu
11. juuni
12. a otsus asjas nr 3-3-1-95-09, p-d 19 ja 26; Tartu Ringkonnakohtu
13. märtsi
14. a määrus asjas nr 318-111, p-d 7-10; Tartu Halduskohtu
15. jaanuari
16. a otsus asjas nr 3-17-1555, p 6.2; Tartu Halduskohtu
17. mai
18. a määrus asjas nr 3-18-556, p 21). Halduskohtu hinnangul on kaebajal võimalik vaidlustada täitmiskavas märgitud ohtlikkuse tase koos vangla otsustusega, millega keeldutakse isiku avavanglasse paigutamisest või ennetähtaegsest vabastamisest (vt Tartu Ringkonnakohtu
19. mai
20. a otsus asjas nr 3-16-2033, p 14). Kohtu hinnangul ei ole vangistusseaduse ning selle alusel antud teiste õigusaktidega kinnipeetaval keelatud esitada vanglale taotlust näiteks avavanglasse ümberpaigutamiseks. ITK-s riskihindamise tulemusena kajastatud turvalisusriski saab vangla avavanglasse paigutamise otsustamisel ümber hinnata, täitmiskavas kajastatud hinnang ei välista automaatselt avavanglasse paigutamist. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal

§ 44

lg 1 alusel ilmselgelt kaebeõigus ITK ja riskihindamise vaidlustamiseks ning Viru Vangla kohustamiseks ITK-st märke „kõrgohtlik“ eemaldamiseks. Halduskohus tagastab kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) 2