← Eesti

2-15-12045/44

Obsah (7)§ 187§ 430§ 445§ 150§ 168§ 163§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Allar Kirikmäe Määruse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2019.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

I. Asjaolude kirjeldus

  1. A N (hageja) esitas 13.08.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse K T (kostja) vastu korteriomandi omandiõiguse ülendamiseks vajalike tahteavalduste andmise nõudes (I kd, tl-d 1-9). Kohus võttis hagi 21.08.2015 menetlusse (I kd, tl 34). Kohus jättis 18.02.2016 otsusega hagi rahuldamata (I kd, tl 85). Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2016 otsusega maakohtu otsus tühistati ning saadeti asi Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks (I kd, tl 121). Ringkonnakohtu otsuse järgi peab maakohus läbi viima eelmenetluse (I kd, tl 123). Pooled sõlmisid 22.02.2019 kohtuistungil kompromissi. Hageja taotles poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Pooled taotlesid määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamist seitsme päevani. Kompromissi tingimused on järgmised: „
  2. Pooled on sõlminud kompromissi menetluse lõpetamiseks järgmistel tingimustel: 1.
  3. K T annab tahteavalduse asjaõiguslepingu sõlmimiseks, millega K T annab A Nile üle omandiõiguse K Tle kuuluvale ½ suurusele mõttelisele osale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxx all registreeritud kinnistust koos selle oluliste osade ja päraldistega. 1.
  4. K T annab nõusoleku kinnistusraamatusse kande tegemiseks, millega Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxx all registreeritud kinnistu II jaost kustutakse ainuomanik K T ja kantakse ½ suuruse mõttelise osa omanikuna kinnistusraamatusse K T, isikukood xxx ja ½ suuruse mõttelise osa omanikuna kinnistusraamatusse A N, isikukood xxx. 2

(4)1.
  1. K T annab tahteavalduse asjaõiguslepingu sõlmimiseks, millega K T annab A Nile üle omandiõiguse K Tle kuuluvale ½ suurusele mõttelisele osale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxx all registreeritud kinnistust koos selle oluliste osade ja päraldistega. 1.
  2. K T annab nõusoleku kinnistusraamatusse kande tegemiseks, millega Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxx all registreeritud kinnistu II jaost kustutakse ainuomanik K T ja kantakse ½ suuruse mõttelise osa omanikuna kinnistusraamatusse K T, isikukood xxx ja ½ suuruse mõttelise osa omanikuna kinnistusraamatusse A N, isikukood xxx. 1.
  3. Asendada K T tahteavaldus kohtulahendiga, millega on kinnitatud kompromiss. 1.
  4. Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 1.
  5. Pooled taotlevad, et kohus saadaks kompromissi kinnitamise määruse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale täitmiseks.“ II. Kohtumääruse põhjendused ja seadus, millest kohus juhindus
  6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus lõpetada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. Vastavalt

§-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. 3.

§ 445

lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Harju Maakohtu 14.08.2015 määrusega kohaldati hagi tagamise abinõud. Kohus jätab hagi tagamise abinõu jõusse käesoleva kohtumääruse täitmist tagava abinõuna. 4.

§ 150

lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja taotles poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Hageja on tasunud maakohtus riigilõivu 1050 eurot. Kohus määrab sellest poole (525 eurot) tagastamise hagejale. 5.

§ 168

lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt ei ole pooled kokku leppinud

§ 163lõikes 3 sätestatust erinevas menetluskulude jaotuses.

Seetõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda ning menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. 6. Vastavalt

§ 661võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled taotlesid 3

(4)määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamist seitsme päevani. Kohus märgib lühendatud kaebetähtaja määruses. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.