← Eesti

2-18-14155/3

Obsah (9)§ 468§ 314§ 444§ 448§ 162§ 174§ 138§ 139§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABAIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja Kohtunik Merit Helm Otsuse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2019.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-14155 Tsiviila

§ 468lg 1 p 2).

  1. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus
  2. Jätta menetluskulud kostja J L kanda.
  3. Rahuldada hageja Credit.ee OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
  4. Välja mõista kostjalt J L hageja Credit.ee OÜ kasuks menetluskuluna riigilõiv 236 eurot.
  5. Välja mõista kostjalt J L hageja Credit.ee OÜ kasuks viivis menetluskulude 236 euro tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Isik ei pea kasutama viitenumbrit, kui ta tasub riigilõivu enne toimingu tegemise taotlemist. Maksete tegemisel tuleb märkida selgituse lahtrisse täpne toimingu nimetus, mille eest riigilõivu tasutakse. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA Credit.ee OÜ on esitanud Harju Maakohtule 21.09.2018.a hagi J L vastu võla nõudes. Credit.ee OÜ ja A OÜ (registrikood xxx) sõlmisid 14.11.2016.a laenulepingu nr 20161114/04, milles kokkulepitud tingimuste järgi andis hageja A OÜ´le laenu summas 1000 eurot laenuperioodiks 15 kuud. A OÜ poolt laenulepinguga võetud kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja A OÜ juhatuse liige J L 14.11.2016.a käenduslepingu nr 20161114/04KL. A OÜ rikkus laenulepingust tulenevad kohustusi, jättes tasumata 10.09.2017.a, 10.10.2017.a ja 09.11.2017.a osamaksed. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud

§ 314´ lg 1, lg 2 ja lg 3 p 1 alusel e-posti aadressidel xxx ning xxx.

Kohtule teadaolevatel andmetel oli Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kohtunik Märt Toming´a menetluses J L´i kaebus väärteomenetluses nr 4-18-5674. Kaebuse esitaja J L on antud menetluses kohtule avaldanud oma e-posti aadressideks xxx ning xxx. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest, et ta soovib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse, täiendab kohus kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsust puuduva osaga juhindudes

§ 448lg-st 41.

2/3

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagimenetluses tasutud riigilõiv summas 200 eurot ja kohtutäituri vahendusel dokumentide kättetoimetamise kulud summas 36 eurot.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

§ 139lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vab

Aigile tasutav rahasumma. Kohus leiab, et hagimenetluses tasutud riigilõiv summas 200 eurot ja kohtutäituri vahendusel dokumentide kättetoimetamise kulud summas 36 eurot on põhjendatud menetluskulud ja kuuluvad kostjale väljamõistmisele. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 3/3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.