← Eesti

1-18-4330/37

Obsah (4)§ 189§ 180§ 175§ 337

1-18-4330 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2019, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-18-4330 Kohtukoosseis Andres

§ 189

lg 3 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi

  1. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras. Kohtukolleegium, tutvunud määruskaebuse, maakohtu otsuse ja toimiku materjalidega, leiab, et menetluskulude väljamõistmise osas puudub määruskaebuses toodud motiividel alus vaidlustatud kohtulahendi muutmiseks või tühistamiseks.
  2. Vastavalt

§ 180lg-le 1 jäävad menetluskulud süüdimõistva otsuse korral süüdimõistetu kanda.

Selle kohustuse aluseks on arusaam, et konkreetse kriminaalmenetluse ja seega ka kulud põhjustas süüdimõistetu oma teoga.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerimisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

§ 180

lg 11 sätestab, et

§ 175

lg 1 p-s 4 sätestatud menetluskulude määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid.

  1. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus menetluskulude väljamõistmisel arvesse võtnud kõiki asjaolusid ja järginud seadusest tulenevaid nõudeid. Menetluskulud on arutatavas asjas küllaltki väiksed. Kriminaalasja arutamisel maakohtus ei ole ei kaitsja ega süüdistatav väljendanud soovi võimaldada võimalike menetluskulude ositi tasumist, saati siis veel esitanud selle kohta mingeid sisulisi põhjendusi. Seega puuduvad igasugused andmed, mille põhjal võiks asuda seisukohale, et menetluskulude kohene täies ulatuses tasumine käiks süüdistatavale üle jõu või oleks muul põhjusel ebaõiglane. Süüdistatava pelk väide, et hoolimata tema alalisest töökohast käib menetluskulude ühekorraga tasumine talle üle jõu, on paljasõnaline. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli I. Kreitsmanni sissetulek
  2. a 15 553 eurot (vt tl 44-45). Kohtu hinnangul on sellise sissetuleku puhul võimalik menetluskulud ühekorraga tasuda, seda enam, et tänaseks on süüdimõistva otsuse tegemisest möödunud juba ligi kolm kuud, mille jooksul oleks süüdistatav saanud soovi korral menetluskulude tasumiseks vajaliku summa kõrvale panna.
  3. Mis putuub I. Kreitsmanni kaitsja taotlusse, mis on küll allkirjastatud
  4. veebruaril 2019, kuid saadetud ringkonnakohtu elektronposti aadressile
  5. veebruaril 2019, siis kuna taotlus on esitatud hilinenult, tuleb see jätta läbi vaatamata.
  6. Juhindudes

§ 337lg 1 p-st 1 ja §-st 390 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 29.

augusti 2018. a otsuse menetluskulude väljamõistmise osas muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.