← Eesti

2-18-17162/3

Obsah (8)§ 62§ 444§ 173§ 174§ 162§ 138§ 177§ 178

KOHTUOTSUS Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Helina Luksepp Kohtujurist Beata Skitiba Otsuse tegemise aeg ja koht 14. jaanuar 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-17162

§ 62lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

  1. Hageja esitas 14.11.2018 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, mille kohus võttis 20.11.2018 määrusega menetlusse. Nõude aluse osas toob hageja esile järgmist: Hageja omas kostja vastu nõudeid, mis tulenesid järgmistest lepingutest: - Järelmaksuga müügileping Nr. 402226, 23.10.2014, - Väikelaenuleping Nr. 744793, 29.10.2015, - Väikelaenuleping Nr. 761792, 11.11.2015, - Väikelaenuleping Nr. 789321, 04.12.2015, - Väikelaenuleping Nr. 838463, 30.12.2015, - Väikelaenuleping Nr. 881928, 09.02.2016, - Väikelaenuleping Nr. 901581, 29.02.
  2. Kuna kostja kõnesolevate lepingute alusel tekkinud võlgnevust kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled 27.02.2017 kompromissilepingu (võlatunnistus/vahekohtu kokkulepe). Kostja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt ja kokkuleppes märgitud summa muutus terves osas sissenõutavaks. Hageja nõuab kostjalt võlgnevust 5 906,08 eurot (võlg 4 559,47 eurot ja enne 2 27.02.2017 sissenõutavaks muutunud viivis 1 346,61 eurot), lepingu sõlmimise tasu 20 eurot ja alates 26.04.2017 kuni 14.11.2018 viivis summas 1 553,87 eurot ning edasiulatuvat viivist. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 920 eurot (riigilõiv 500 eurot ja esindajakulud 420 eurot) ja menetluskuludelt viivise väljamõistmist.
  3. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte 12.12.2018 isiklikult elektrooniliselt veebielehe www.etoimik.ee kaudu. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (02.01.2019) ega käesoleva ajani hagile vastanud. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
  4. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

4.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 138

lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja esindajakulu põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks kokku summas 950 eurot (500 eurot riigilõiv ja esindajakulud 420 eurot) välja mõista.

§ 177lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja ka viivise menetluskuludelt.

5.

§ 178

lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.