← Eesti

2-18-116959/10

Obsah (7)§ 113§ 1131§ 100§ 108§ 101§ 416§ 1132

2-18-116959 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Pärnu Maakohus Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 12.veebruaril 2019, Paide kohtumajas Tsiviilasja number 2-18-116959 Tsiviilasi H

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem 1 2-18-116959 kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue 1. Kostja ja AMK Cookware Nordic OÜ (müüja) sõlmisid 06.12.2016 müügi- ja järelmaksulepingu x (edaspidi ka Leping), millega MK ostis kauba nimetusega „AMC köögitehnika 2750“. Lepingu alusel tegi Svea Finance AS kui finantseerija müüjale väljamakse summas 879 eurot ning müüja loovutas Lepingust tulenevad rahalised nõuded hagejale. Lepingu järgi kohustus kostja tagastama hagejale 879 eurot igakuiste osamaksetena ja tasuma intressi 16,50% aastas maksegraafiku alusel 48 kuu jooksul. Kuna kostja Lepingut nõuetekohaselt ei täitnud, ütles hageja Lepingu 15.02.2018 erakorraliselt üles. Hageja nõuab kostjalt võlaõigusseaduse § 76 ja § 101 lg 1 p 1 alusel põhivõlgnevuse 777,16 euro ja intressi 134,63 euro tasumist ning

§ 113lg 1 alusel viivist (sissenõutavaks muutunud viivis 90,30 eurot ning jooksev viivis Ts

MS § 367 järgi), samuti

§ 1131lg 1 alusel võla sissenõudmise kulu 45 eurot.

Kostja seisukoht

  1. Kostja ei ole nõuet vaidlustanud, kuid on avaldanud soovi sõlmida hagejaga kompromiss nõude tasumiseks maksegraafiku alusel. Menetluse käik
  2. Kohus andis pooltele korduvalt tähtaegu kompromissi sõlmimiseks, kuid pooled kompromisslepingut ei sõlminud ega esitanud seda ka kohtule kinnitamiseks. Mõlemad pooled avaldasid nõusolekut asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  3. Vaidlust ei ole selles, et kostja ja AMK Cookware Nordic OÜ (müüja) vahel 06.12.2016 sõlmitud müügi- ja järelmaksulepingust nr 33115002326 tulenevalt tegi Svea Finance AS kui finnatseerija müüjale väljamakse summas 879 eurot ning müüja loovutas Lepingust tulenevad rahalised nõuded hagejale. Ka ei ole vaidlust selles, et kostja omapoolseid Lepingus kokkulepitud kohustusi ei täitnud ning hagiavalduse esitamise seisuga on kostja põhivõlgnevus hageja ees 777,16 eurot ja intressivõlgnevus 134,63 eurot.
  4. Võlaõigusseaduse (

) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 108

lg 1 2 2-18-116959 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda lisaks kohustuse täitmisele kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist (

§ 101

lg 1 p 6) ja taganeda lepingust või leping üles öelda (

§ 101lg 1 p 4).

Antud juhul on hageja Lepingu üles öelnud alates 15.02.2018 ning Lepingu ülesütlemise on kooskõlas

§ 416lg 1 piirangutega tarbijakrediidilepingu osas.

Kuna kostja Lepingujärgset kohustust vabatahtlikult täitnud ei ole, on hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist kohtu kaudu. Hageja nõue põhivõla ja intressi saamiseks hagis nõutud ulatuses on õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. Samuti on põhjendatud tulenevalt

§ 1132lg-st 1 ja lg 2 p-st 2 sissenõudmiskuluna 45 euro nõue.

6.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Kostja ei täitnud omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt, viivitades kohustuse täitmisega. Hageja viivise nõue on seega põhjendatud ning kooskõlas Lepingu ning selle lisaks oleva müügi- ja järelmaksulepingu tingimuste p-ga

  1. Viivise arvestust on hageja hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. TsMS § 367 kohaselt võib viivist nõuda hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud
  2. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 ja § 177 lg 1 kohaselt määrab kohus kohtuotsuses lisaks menetluskulude jaotusele menetlusosaliste vahel ka menetluskulude rahalise suuruse. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja järgi koosnes tema menetluskulu maakohtus õigusabikulust 3 tunni ulatuses (asja materjalidega tutvumine ja hagiavalduse koostamine) summas 315,36 eurot, mida kohus loeb põhjendatuks. Kostjalt väljamõistmisele kuulub ka riigilõiv 200 eurot. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 515,36 eurot ning kohus mõistab need kostjalt välja hageja kasuks. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.