EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem 1 2-18-116959 kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue 1. Kostja ja AMK Cookware Nordic OÜ (müüja) sõlmisid 06.12.2016 müügi- ja järelmaksulepingu x (edaspidi ka Leping), millega MK ostis kauba nimetusega „AMC köögitehnika 2750“. Lepingu alusel tegi Svea Finance AS kui finantseerija müüjale väljamakse summas 879 eurot ning müüja loovutas Lepingust tulenevad rahalised nõuded hagejale. Lepingu järgi kohustus kostja tagastama hagejale 879 eurot igakuiste osamaksetena ja tasuma intressi 16,50% aastas maksegraafiku alusel 48 kuu jooksul. Kuna kostja Lepingut nõuetekohaselt ei täitnud, ütles hageja Lepingu 15.02.2018 erakorraliselt üles. Hageja nõuab kostjalt võlaõigusseaduse § 76 ja § 101 lg 1 p 1 alusel põhivõlgnevuse 777,16 euro ja intressi 134,63 euro tasumist ning
MS § 367 järgi), samuti
Kostja seisukoht
) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 2 2-18-116959 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda lisaks kohustuse täitmisele kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist (
lg 1 p 6) ja taganeda lepingust või leping üles öelda (
Antud juhul on hageja Lepingu üles öelnud alates 15.02.2018 ning Lepingu ülesütlemise on kooskõlas
Kuna kostja Lepingujärgset kohustust vabatahtlikult täitnud ei ole, on hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist kohtu kaudu. Hageja nõue põhivõla ja intressi saamiseks hagis nõutud ulatuses on õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. Samuti on põhjendatud tulenevalt
6.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Kostja ei täitnud omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt, viivitades kohustuse täitmisega. Hageja viivise nõue on seega põhjendatud ning kooskõlas Lepingu ning selle lisaks oleva müügi- ja järelmaksulepingu tingimuste p-ga
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.