KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 02. november 2018.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsivii

) § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

§ 146

lg 2 sätestab, et ehitise puuduse tõttu töövõtulepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on viis aastat. Ehitise puuduse tõttu müügilepingust tulenev nõue ei aegu enne viie aasta möödumist ehitise valmimisest. VÕS § 227 sätestab, et müüdud asja lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva nõude aegumistähtaeg algab asja üleandmisest ostjale. Asja asendamisel müüja poolt algab aegumistähtaeg asendatud asja üleandmisest ostjale. Asja parandamisel müüja poolt algab aegumistähtaeg kõrvaldatud puuduse suhtes uuesti parandamisest arvates. Kostja on esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite. Kuivõrd poolte vahel on sõlmitud müügileping ning hageja nõue kostja vastu põhineb kinnisasja asuva ehitise puuduste esinemisel, tuleb nõude aegumisel lähtuda

§ 146

lõigetest 1 ja 2 ning VÕS §-st 227.

§ 146

lõikes 1 nimetatud aegumistähtaeg hakkab kulgema alates asja hagejale üleandmisest vastavalt VÕS §-ile 227. Kui aegumistähtaeg möödub enne viie aasta möödumist ehitise valmimisest, pikeneb aegumistähtaeg

§ 146

lõikest 2 tulenevalt selliselt, et nõue aegub alles viie aasta möödumisel ehitise valmimisest. 8.

1. Kostja on tõendanud lepingu esemele otsese valduse üleandmist 03.12.2003 üleandmisvastuvõtmisaktiga (IV kd, tl 7). Hageja ei ole vastu vaielnud lepingu eseme üleandmise ajale, kuid on leidnu, et ehitist ei saanud lugeda „valminuks“ (IV kd, tl 11). Kohus on seisukohal, et 03.12.2003 üleandmis-vastuvõtmisaktiga on tõendatud, et müügilepingu esemeks olev asi anti hagejale üle 03.12.
2. Seega pidi

§ 146lg 1 järgi nõude aegumistähtaeg mööduma 03.12.2006.

Kuivõrd 03.12.2006 oli pühapäev, oli aegumistähtpäev 04.12.

1. 8.
2. Kohus kontrollib järgnevalt, kas

§ 146lõikes 1 sätestatud aegumistähtaeg pikenes nõude aegumise peatumise tõttu. 6

§ 167

lg 1 kohaselt peatub nõude aegumine õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. Kohus on seisukohal, et poolte vahel läbirääkimiste alguseks tuleb pidada 21.11.2005, millal kostja avaldas tahet pidada hagejaga läbirääkimisi. Kohus on seisukohal, et läbirääkimiste lõppemise ajaks tuleb lugeda 12.12.2005, sest pooled jõudsid tekkinud küsimustes 12.12.2005 ühistele seisukohtadele. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole tõendanud läbirääkimiste jätkumist või kostja nõusolekut pidada läbirääkimisi pärast 12.12.2005. Eeltoodust tulenevalt oli aegumine peatunud 21.11.2005 kuni 12.12.2005, see on kokku 22 päeva. Seega pikenes aegumistähtaeg 22 päeva võrra kuni 26.12.2006. 8.3. Kohus kontrollib järgnevalt, kas nimetatud tähtaeg pikenes

§ 146lõikest 2 tulenevalt.

Kostja asus seisukohale, et ehitis valmis kasutusloa väljastamisega. Hiljem muutis kostja oma seisukohta ja leidis, et ehitis tuleb lugeda valminuks 03.12.2003, kui hageja sai lepingu eseme valduse (IV kd, tl 4). Hageja on seisukohal, et ehitise valminuks lugemise ajaks ei saa olla lepingu eseme valduse üleandmise aeg. Hageja leiab, et ehitustööde lõpetatuks lugemist reguleerib 19.11.2003 sõlmitud lepingu punkt 6.6 (IV kd, tl 11). Kohus leiab, et 19.11.2003 lepingu punkt 6.6 ei sisalda hageja ja kostja vahelisi kokkuleppeid (vt ka otsuse põhjendava osa p 4). Seetõttu ei tulene nimetatud lepingu punktist 6.6 poolte kokkulepet selle kohta, milliste eelduste täitmisel loevad pooled ehitise valminuks. Samuti ei nähtu 19.11.2003 lepingudokumendist poolte kokkulepet selle kohta, et pooled loevad ehitise valminuks alates ajast, millal hageja saab lepingu eseme valduse. Eeltoodut arvestades tuleb kohtu hinnangul lugeda ehitis valminuks alates ajahetkest, millal ehitis vastas ehitisele ettenähtud nõuetele ning seda võis kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Kohus on seisukohal, et kui pooled ei ole välja toonud muud aega, saab ehitise valmimise ajaks lugeda kasutusloa väljastamise aega, sest hiljemalt kasutusloa väljastamiseks pidi ehitis vastama ehitisele ettenähtud nõuetele ning seda sai kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Hageja on avaldanud, et kasutusluba anti 19.09.2005. Pooled ei ole selle asjaolu üle menetluses vaielnud. Samuti ei ole pooled välja toonud asjaolusid, mille põhjal oli ehitis valmis ehitusseaduse § 32 lg 1 mõistes juba enne 19.09.2005. Eeltoodust tulenevalt pikenes aegumistähtaeg, mis pidi mööduma 26.12.2006, tulenevalt

§ 146lõikest 2 kuni 19.09.2010.

8.4.

§ 160

lg 1 järgi peatab hagi esitamine üksnes sellise nõude aegumise, mille rahuldamist nõutakse. Aegumise vastuväite esitamisel peab kohus kontrollima nii seda, kas nõude suurendamine on toimunud pärast aegumistähtaja möödumist või on muudetud menetluse kestel hagi alust. Kui hageja asub menetluse kestel hagi esemes esitatud nõuet põhjendama uute asjaoludega selliselt, et ta sisuliselt asendab varem esitatud nõude, tuleb uutel asjaoludel põhinevas nõudes hagiavalduse esitamise ajaks lugeda uute asjaolude kohtule esitamise aeg (vt nt Riigikohtu 05.10.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-10, p 18; 07.11.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-08, p 22). 8.4.

1. Hageja esitas 31.07.2008 kostja vastu kahju 144 308,65 krooni (9223 eurot) hüvitamise nõude (I kd, tl 6). Hageja põhjendas nõuet sellega, et liisingulepingus kokku lepitud vaegtööd on täies ulatuses teostamata, mille tõttu on hagejale tekkinud kahju vähemalt 144 308,65 krooni. Hageja märkis hagiavalduses: „Samuti on ehitisel ilmnenud olulisel hulgal puudusi, milliste summa täpsustame hilisemalt ja suurendame nõuet“ (I kd, tl 6). Nähtuvalt eeltoodust põhjendas hageja hagiavaldust 19.11.2003 sõlmitud lepingus kokkulepitud tööde teostamise kohustuse rikkumisega. Hageja esitas 05.01.2009 hagi täienduse, milles hageja teatas, et ta suurendab nõuet. Nähtuvalt menetlusdokumendist suurendas hageja 9223 euro tasumise nõuet 135 296,43 krooni (8647,02 euro) võrra 279 605,08 kroonini (17 870,02 eurot). Hageja märkis menetlusdokumendis järgmist: „Puuduste loetelu on esitatud juba varasemalt. Ehitise puuduste likvideerimiseks on võetud järgmised hinnapakkumised: [---] Kokku 279 605,08 krooni. Seega suurendame nõuet vastavalt. [---] Antud juhul on hagejale tekkinud 19.11.2003 sõlmitud lepingust tulenevalt kahju 279 605,08 krooni. Kahju tekkis selle tõttu, et hagejale SEB Liisingu poolt müüdud ese oli puudustega [---] ning selle tõttu, et Xxxx OÜ ei ole täitnud oma lepingulisi kohustusi puuduste kõrvaldamiseks“ (II kd, tl 108-109). Menetlusdokumendist nähtuvalt ei ole hageja välja toonud täiendavaid hagi aluseks olevaid asjaolusid võrreldes 31.07.2008 hagiavaldusega. Kohus on seisukohal, et hageja põhjendab ka 05.01.2009 menetlusdokumendis esitatud nõuet 19.11.2003 sõlmitud lepingus kokkulepitud tööde teostamise kohustuse rikkumisega. Seda kinnitab muuhulgas see, et hageja on tuginenud puuduste loetelu varasemale esitamisele. Samuti on hageja leidnud, et kahju üheks tekkimise aluseks on Osaühingu Xxxx poolt puuduste kõrvaldamise kohustuse rikkumine. Hageja esitas 09.11.2011 nõude suurendamise avalduse. Nähtuvalt menetlusdokumendist suurendas hageja 17 870,02 euro tasumise nõuet 6114,98 euro võrra 23 985 euroni. Hageja märkis menetlusdokumendis järgmist: „Lisaks tugineb kostja I vastutus asjaolul, et tema poolt lepingu järgi teostatud tööd ei vasta ehitustööde üldistele kvaliteedinõuetele ega lepingus kokkulepitule (esinevad ehituslikud puudused ja tehtud töö ei vasta projektdokumentatsioonile ja/või ehitise tehnilisele dokumentatsioonile). Kostja II (so kostja – kohtu märkus) vastutus põhineb samadel asjaoludel [--]“ (II kd, tl 389). Kohus on seisukohal, et menetlusdokumendist nähtuvalt tugineb hageja nõude suurendamisel muuhulgas sellele, et lepingu ese ei vasta lepingutingimustele. Hageja esitas 09.12.2012 kohtule tervikhagi, milles esitas kostja vastu 23 985 euro tasumise nõude. Hagi aluses märkis hageja, et teostamata on 19.11.2003 liisingulepingu lisas nr 1 loetletud vaegtööd. Teostamata vaegtööde maksumus on 6185 eurot. Lisaks vaegtöödele esinesid täiendavad puudused, mille maksumus on 9700 eurot ning tööde kvaliteedile mittevastavus, mille maksumus on 8100 eurot (II kd, tl-d 497-505). Hageja esitas 17.03.2014 kohtule menetlusdokumendi, milles selgitas, et 05.01.2009 kohtule esitatud menetlusdokumendis moodustas nõudest 17 870,02 eurost moodustas lepingu eseme mittevastavusest lepingutingimustele tulenev kahju 8647,02 eurot (IV kd, tl-d 9-13). 8.4.
2. Kostja on seisukohal, et hageja nõudis 01.08.2008 esitatud hagiavalduses üksnes vaegtööde teostamata jätmise tõttu kahju hüvitamist summas 9223 eurot. Kostja leidis, et hageja oleks pidanud nõuet suurendama ja nõudma muude ehituslike puuduste osas kahju hüvitamist enne nõude aegumist (IV kd, tl-d 4-5). Kostja vastuväidet arvestades peab kohus kontrollima, kas hageja on esitanud kostja vastu hagiavalduse asja lepingutingimustele mittevastavusest tulenevas nõudes enne nõude aegumist 19.09.
3. 31.07.2008 ja 05.01.2009 menetlusdokumentides sisalduv haginõue kostja vastu on esitatud enne nõude aegumist 19.09.
4. 09.11.2011 nõude suurendamise avaldus ja 09.12.2012 tervikhagi on esitatud pärast nõude aegumist 19.09.
5. 8