) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagejate seaduslik esindaja on kummagi hageja vajadused ühes kuus nimetanud alljärgnevalt: eluasemekulu 80 eurot toidukulu 170 eurot transpordikulu 20 eurot sidekulu 25 eurot tervishoiukulu 15 eurot hügieenikulu 15 eurot kulutused koolikohustuse täitmiseks 20 eurot riiete ja jalanõude kulu hageja I 40 eurot ja hageja II 60 eurot muud vältimatud püsikulutused (huviringid, trennid, varustus) hageja I 120 eurot ja hageja II 100 eurot. Seega kokku hagejate ema väitel kummagi hageja kulud ühes kuus 505 eurot. 2 2-18-5486 Kostja ei ole hagejate kuludele vastu vaielnud. Hagejate seadusliku esindaja nimetatud kuludest toidukulu 170 eurot, transpordikulu 20 eurot, tervishoiukulu 15 eurot, hügieenikulu 15 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 20 eurot, riiete ja jalanõude kulu hageja I 40 eurot ja hageja II 60 eurot on mõistlikud ja kohtupraktikaga kooskõlas. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus hagejate vajalikeks kuludeks hagejate seadusliku esindaja poolt nimetatud kulud. Hagejate seaduslik esindaja on nimetanud, et kummagi hageja eluasemekulu on 80 eurot kuus ning hageja I muudeks vältimatuteks püsikuludeks (huviringid, trennid, varustus) 120 eurot ja hageja II muudeks vältimatuteks püsikuludeks 100 eurot. Hagejate seaduslik esindaja on kirjalike tõenditega eluasemekulusid ühes kuus tõendanud alljärgnevalt: veekulu 41,5 eurot (vastavalt hagejate esindajate seletusele on tegemist paarismajaga ja esitatud arve 83 eurot tuleb jagada kahega), gaasikulu 86,1 eurot, elektrikulu 99,5 eurot, kindlustusmakse 14,3 eurot (arve 57,29 eurot on esitatud nelja kuu peale). Seega on hagejate ja nende ema eluasemekulude suurus 241 eurot, millest kummagi hageja osa on 1/3 ehk 80 eurot. Hagejate seaduslik esindaja on tõendanud hagejate sidekulusid alljärgnevalt: Telia teenuste arve ühes kuus 28 eurot, Elisa teenuste arve ühes kuus 51 eurot (sisaldab kolme mobiiltelefoni numbrit). Seega on hagejate ja nende ema sidekulude suurus 79 eurot, millest kummagi hageja osa on 1/3 ehk 26 eurot. Muud vältimatud püsikulutused on hagejate ema väitel hagejal I 120 eurot ja hagejal II 100 eurot kuus. Hagejate seaduslik esindaja on tõendanud hageja I muid vältimatuid püsikulusid alljärgnevalt: programmeerimisring Püüton 120 eurot aastas ehk 10 eurot kuus, purjespordikool 70 eurot kuus, lisaks muud kulutused purjespordile (kolm Eesti Jahtklubide Liidu esitatud arvet) kokku summas 105 eurot ehk 9 eurot kuus. Kokku hageja I kulud kirjalikult tõendatud kulud huvitegevusele 105 eurot kuus. Hagejate seaduslik esindaja on tõendanud hageja II muid vältimatuid püsikulusid alljärgnevalt: hageja II animatsioonikursus 96 eurot aastas ehk 8 eurot kuus, hageja II näitering 234 eurot aastas ehk 20 eurot kuus, hageja II eksperimentaalse loodusteaduse ring 48 eurot aastas ehk 4 eurot kuus, hageja II multimeediaring 96 eurot aastas ehk 8 eurot kuus, kunstikool 25 eurot kuus. Samuti on hageja esitanud konto väljavõtte, millest nähtuvalt on hageja II koolireisi kulu 117 eurot ehk 10 eurot kuus. Kokku hageja II kulud kirjalikult tõendatud kulud huvitegevusele ja hobidele 75 eurot kuus. Hageja I väidetud muud vältimatud püsikulud sh kulud hobidele ja huvitegevusele on 120 eurot kuus ja kirjalike tõenditega tõendatud 105 eurot kuus. Hageja II väidetud muud vältimatud püsikulud sh kulud hobidele ja huvitegevusele on 100 eurot kuus ja kirjalike tõenditega tõendatud 75 eurot kuus. Kohus loeb nimetatuga tõendatuks hageja I muud vältimatud püsikulud summas 120 eurot ja hageja II muud vältimatud püsikulud 100 eurot kuus, kuna on ilmne, et hagejatel on ka muid kulusid hobidele ja huvitegevustele, kui kirjalike tõenditega tõendatud kulud vastavalt 105 eurot ja 75 eurot. Seega kokku on kummagi hageja vajalikud kulud ühes kuus 506 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole aastaid laste ülalpidamisse panustanud. N B on esitanud kirjalikud tõendid selles, et ta on olnud tööotsija, et tal puudub kinnisvara ja et tal on mais 2015.a diagnoositud esmane xxxx. 3 2-18-5486 Nimetatud tõenditest ükski ei ole selline, mis annaksid aluse väljamõistetavat elatist vähendada. Kostja on esitatud kirjalike tõendite põhjal töövõimeline isik. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hagejate kasuks alammääras elatis välja mõista. 2018.a on elatise alammäär 250 eurot kuus.
kohaselt võib õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja nõuab tagasiulatuvat elatist perioodi 10.04.2017.a kuni 09.04.2018.a eest summas 2869 eurot kummagi hageja kohta. Hagejate seaduslik esindaja kirjeldas kostjalt elatise nõudmist alljärgnevalt: kostja helistas 22.aprillil 2018.a ja kinnitas, et on just saanud töö disainer-konsultandina. Kostja kinnitas, et alates maikuust asub ta täitma laste ülalpidamiskohustust ja kõrvaldama varasemat võlgnevust. Käesoleva ajani ei ole raha laekunud. Kostja on paar päeva pärast telefonikõnes esitatud lubadusi, asunud koguma tõendeid selle kohta, et ta on töötu ja et temalt ei saa elatist välja mõista. Kostja on elatist tasunud kahele hagejale kokku alljärgnevalt: 2009.a 674.27 eurot, 2010.a 1505.35 eurot (kuni maikuuni 3 lapse eest), 2011.a 1501.36 eurot, 2012.a 1110.2 eurot, 2013.a 503.74 eurot, 2014.a 762.82 eurot, 2015.a 0 eurot, 2016.a 450 eurot, 2017.a 0 eurot. Kogu hagejate ülalpidamiskohustust täidab hagejate ema üksi. Hagejate seadusliku esindaja ja ka kostja enda kirjalikust seletusest nähtub, et kostja pole aastaid laste ülalpidamises osalenud, hagejate seaduslik esindaja on korduvalt temalt elatist küsinud ja kostja on olnud teadlik, et ta on kohustatud hagejaid üleval pidama. Kostja on hagejate ülalpidamisse suhtunud teadlikult eriliselt vastutustundetult ja isegi pahatahtlikult. Eeltoodud asjaoludel tuleb kostjalt kummagi hageja kasuks tagasiulatuv elatis välja mõista. 2017.a oli elatise alammäär 235 euro ja 2018.a on elatise alammäär 250 eurot. Hagejate vajadused olid tagasiulatuva elatise perioodil samasugused kui praegu. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kummagi hageja kasuks välja 2017.a eest elatise (2017.a aprill 20 päeva = 157 eurot ja 2017.a mai kuni detsember 8 x 235= 1880 eurot) 2037 eurot ning 2018.a eest elatise 825 eurot (2018.a jaanuar kuni märts 3 x 250 = 750 eurot ja 2018.a aprill 9 päeva = 75 eurot) 825 eurot, seega kokku 2862 eurot kummagi hageja kasuks. Menetluskulude jaotus Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. Hagejad ei ole taotlenud menetluskulude kindlaksmääramist. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.