7. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib kohtuotsuse peale esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja menetluse taastamiseks tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 416 sätestatud nõuetele. Kajalt tuleb kautsjonina tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (
Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaalis. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Kohus selgitab, et vastavalt
lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE SELGITUSED Hageja nõude aluseks on xxxx OÜ ja OÜ xxxx vahel sõlmitud laenulepingutest ja võlatunnistusest tulenevad nõuded, mille Xxxx OÜ on loovutanud hagejale ja mille osas kostja on hagejaga sõlminud käenduslepingud ning hiljem võlatunnistused. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu (võlaõigusseaduse § 6 lg 2). Kohus leiab, et võlatunnistusega kokkulepitud intressi ja viivisenõue on vastuolus hea usu põhimõttega, mistõttu tuleb kohaldada seadusjärgset intressi ja viivisemäära. Seadusjärgne intressimäär on alates 2016. aasta juulist 0% ja viivisemäär 8%. Hagis esitatud asjaolude kohaselt on kostja kahe temaga seotud ettevõtte vahel sõlmitud laenulepingust tulenevad nõuded ja kõrvalnõuded kapitaliseerinud hagejale antud võlatunnistusega. Võlatunnistuse järgselt makstavate summade tähtajad olid piisavalt lühikesed, et hageja ei oleks saanud pidada usutavaks võlatunnistuses toonud tingimustel kohustuste täitmist. Eeltoodu kehtib ka hagi aluseks oleva kostja poolt 15.03.2017 antud võlatunnistuse kohta, millega hageja, kes ei olnud eelnevalt suutnud enda ettevõtete kaudu võlgnevust täita, kohustus 275 000 eurot tasuma 5 kuu jooksul, makstes seejuures veel täiendavalt intressi 18% aastas ja viivitamise korral viivist 0,1% päevas. Kohus leiab, et eelnevatel asjaoludele tuginedes on intressi ja viivisemäära kohaldamine seadusest suuremas määras tehtud eesmärgiga suurendada kostja võlgnevust hageja ees maksimaalselt olukorras, kus oli ilmne, et kostja ei suuda varasemate võlgnevuste eest nagunii tasuda. Seetõttu on vastavad kokkulepped vastuolus hea usu põhimõttega, 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.