1-19-137/7

Kriminaalasi nr 1-19-137 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Määruse tegemise aeg

1. märts
2. a Kriminaalasja number 1-19-137 Kohtunik Raina Pärn Taotluse esitaja Aleksandr Dak Taotlus Riigi õigusabi saamiseks Süüdimõistetu ALEKSANDR DAK Isikukood: 35111110321; viibimiskoht: Tartu Vangla. RESOLUTSIOON Jätta Aleksandr Daki taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK 11.01.
3. a saabus kohtule Aleksandr Daki taotlus riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt vajab Aleksandr Dak riigi õigusabi kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtus esindamiseks ning tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus esindamiseks. Advokaat, kes on nõusoleku andnud märkis Aleksandr Dak Marina Kelpmani. Taotluse kohaselt räägitakse Aleksandr Dakile, et ta on „juudi siga“ ja on vaja teha seda, mida Hitler ei jõudnud teha. Samuti karjutakse talle näkku „juudid ahju“. Riigi õigusabi saamine on Aleksandr Daki õiguste kaitseks vajalik, kuna ta ei valda riigi keelt ja ei oma juriidilist ettevalmistust. Asjast võimaliku kasuna on Aleksandr Dak märkinud, et soovib rahulikult kanda talle mõistetud karistust ning ei soovi kuulda ähvardusi enda ja oma rahvuse kohta. Lisaks soovib Aleksandr Dak, et karistatud saaksid isikud, kes rahvusküsimustes tõstavad vaenu. 22.01.
4. a kirjaga määras kohus tähtaja täiendavate andmete esitamiseks. 29.01.
5. a saabus kohtusse Aleksandr Daki täiendavad andmed. Lisaks selgitab Aleksandr Dak, et ta ei ole kindel, kas ta soovib riigi õigusabi tsiviil- või kriminaalmenetluse raames, seda ta saab otsustada alles pärast konsultatsiooni advokaadiga. Aleksandr Dak soovib Jüri vaiksaare ja Jano Ilvese karistamist tegudes, mida on kirjeldatud taotluses. Tõenduseks on tal rohkem kui 30 dokumenti ja tunnistaja ütlused. 05.02.
6. a saabus kohtusse täiendavad dokumendid Aleksandri Daki majandusliku seisundi kohta. KOHTU SEISUKOHT Kohus on seisukohal, et Aleksandr Daki taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kuigi Aleksandr Dak ei tea, kas ta soovib riigi õigusabi määramist kriminaalasja või tsiviilasja raames, hindab kohus käesoleval ajal riigi õigusabi vajadust kriminaalasja raames. Taotluse kohaselt soovib Aleksandr Dak kaaskinnipeetavate karistamist tegudes, mida ta on kirjeldanud taotluses ja täiendavate andmete esitamisel. Seega sisuliselt taotleb Aleksandr Dak kriminaalmenetluses riigi õigusabi saamist kuriteoteate esitamiseks ja edaspidiselt tema kui kannatanu esindamiseks kriminaalasjas. Kohus, arvestades Aleksandr Daki poolt esitatud andmeid tema majandusliku seisundi kohta, on arvamusel, et Aleksandr Daki puhul on tegemist RÕS § 6 lg-s 1 märgitud isikuga. Sellele vaatamata ei ole riigi õigusabi määramine põhjendatud ja seda RÕS § 7 lg 1 p-st 1 tulenevalt. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohus leiab, et Aleksandr Dak on suuteline ise esitama kuriteoteadet uurimisasutusele või prokuratuurile. Kohtu hinnangul ei eelda kuriteoteate esitamine juriidilisi teadmisi. Aleksandr Dakil on vaja kirjeldada olukordi (st faktilisi asjaolusid), mida ta peab kuritegelikuks ja mille eest peaks tema arvates isikuid karistama (nimetatud asjaolusid on Aleksandr Dak väljendanud ka taotluses ja täiendavates selgitustes). Taotluse kohaselt on Aleksandr Dakil üle 30 dokumendi ja ka tunnistajate ütlused, mis väidetavalt tõendavad kaaskinnipeetavate (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) solvanguid ja ähvardusi. Ka antud dokumendid on Aleksandr Dakil võimalik esitada uurimisasutusele või prokuratuurile. Kuriteoteate põhjal võetakse seisukoht kriminaalmenetluse alustamise või mitte alustamise kohta (KrMS § 198). Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul põhjendatud arvata, et Aleksandr Dak ei ole suuteline iseseisvalt koostama kuriteokaebust ja ta vajab selleks esindajat. Lisaks peab kohus oluliseks, et kriminaalmenetluses on kuriteo asjaolude ilmnemisel on uurimisasutus ja prokuratuur kohustatud toimetama kriminaalmenetlust, kui puuduvad kriminaalmenetlust välistavad asjaolud või puudub alus kriminaalmenetlust lõpetada (KrMS § 6). Seega on süü tõendamise kohustus kriminaalmenetluses uurimisasutuse ja prokuratuuri, mitte kannatanu ülesanne. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kuriteost teatamine ei eelda juriidiliste eriteadmiste vajadust ja seega on Aleksandr Dak võimeline seda ka ise tegema ilma riigi õigusabi korras esindajata. Juhul, kui Aleksandr Dak soovib riigi õigusabi siiski ka tsiviilasja raames, tuleb Aleksandr Dakil esitada uus korrektne taotlus pädevale kohtule. Antud tingimustest on Aleksandr Dak kahtlematult teadlik, kuna varasemalt on Aleksandr Dak tsiviilkohtumenetluse raames menetlusabi taotlenud (viimati otsustati menetlusabi anda tsiviilasjas nr 2-18-15615). /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 2