Obsah (5)

§ 108§ 101§ 99§ 100§ 96

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad Harju Maakohus Xxx kohtu

§ 108

järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest elatishagi kohtule esitamist.

§ 101

lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

1. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 alusel on alates 01.01.2016 töötasu alammäär 430.00 eurot kuus, millest ½ on 215.00 eurot, alates 01.01.2017 on töötasu alammäär 470.00 eurot kuus, millest ½ on 235.00 eurot, alates 01.01.2018 on töötasu alammäär 500.00 eurot kuus, millest ½ on 250.00 eurot alates 01.01.2019 on töötasu alamäär 540.00 eurot kuus, millest ½ on 270.00 eurot.
2. Hageja nõuab kostjalt tagasiulatuvalt elatist perioodi eest 21.12.2016-20.12.
3. Miinimumelatis oli ühes kuus 2016.a. summas 215 eurot ja 2017.a. miinimumelatis ühes kuus 235 eurot. Seega tagasiulatuv elatis
4. aasta eest on summas 69,35 eurot ning tagasiulatuv elatis 2017.a. eest on summas 2736,61 eurot. Seega hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks elatise võlgnevuse perioodi 21.12.2016-10.12.2017 eest 2805,96 eurot (69,35+2736,61).
5. Kostja on välja toonud, et hageja viibis perioodil 21.12.2016-20.12.2017 (hagetav võlaperioodi) suvekuudel (juuni, juuli ja august) võrdselt mõlema vanema juures kahe nädala kaupa, kusjuures kostjal lasus suurem kohustus seoses lapse transportimisega ühe vanema juurest teise juurde, mille võrra ei ole tagasiulatuvas nõudes elatise summat vähendatud. Ühtlasi on kostja märkinud, et kokku viibis hageja kostja juures 94 päeva eelnimetatud perioodil, seega oleks saanud hageja nõue olla 2100,96 eurot (vt kostja vastus I kd lk 165 jj). Sealjuures märgib kostja, et kandis kõik kulud hageja ülalpidamisega (sh riided, jalanõud) kostja juures viibimise ajal. Ühtlasi on kostja igakuised kulud keskmiselt 297,02 eurot, mis on suuremad (3564,26 eurot), kui hageja seadusliku esindaja igakuised kulud (2805,96 eurot) ning mille tõttu ei oleks hagejal õigust täiendavat elatist eelnimetatud perioodil nõuda.
6. Vaidlus puudub ka asjaolu üle, et juuni 2017- august 2017 viibis hageja mõlema vanema juures võrdselt (vt hageja vastus II kd lk 5). Kuna puudub vaidlus asjaolu üle, et suvekuudel viibis hageja võrdselt mõlema vanema juures ja kumbki vanem kandis lapse ülalpidamisega seotud kulud vahetult, siis kohus ei arvesta nimetatud kuid (juuni, juuli, august 2017) tagasiulatuva elatise väljamõistmisel. Seega jääb vaidlusaluseks perioodiks 21.12.2016 kuni 31.05.2017 ja 30.08.2017-20.12.2017 (kohtu arvestuste kohaselt summas 2100,96 eurot, arvestades miinimumelatise suurust kuus). Vaidlus on trasnpordikulude üle. Kohus jõudis eeltooduga seisukohale, et juuni, juuli august 2017 kostja kandis lapse muud vajadused vahetult ja võrdselt hageja seadusliku esindajaga (ema). Samal ajal on kostja nimetatud perioodil (juuni, juuli, august 2017) kandnud hageja transpordikulusid hageja kodust kostja elukohta ja sealt tagasi toomisega kesmiselt kuus 214,63 eurot, samal ajal kui hageja ema ei ole üldse selliseid kulusid kandnud (vt kostja seisukoht I kd lk 168, mille kandmise osas hageja ei ole vastuväiteid esitanud). Seega on kohtu 5 hinnangul põhjendatud, et neid kulusid, mis seonduvad lapse transportimisegea 2017 suvekuudel (juuni, juuli, august), tuleb kanda võrdselt kummalgi vanemal ehk pool (3*214,63/2) vastavalt 321,95 eurot. Ehk teisisõnu saab märgitud 321,95 euro ulatuses igal juhul vähenda hagetava elatise võlanõuet.
7. Kuna seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele ega ole ülemäära suur, sest arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist ka siis, kui vanemad elavad lahus, siis ei ole märgitu kohaselt vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada, kui need ei ületa kahekordset elatise miinimummäära (RK lahend 3-2-1-174-16, 3-2-1-165-13).
8. Vaidlus puudub asjaolu üle, et hageja viibis 21.12.2016-20.12.2017 perioodil kostja juures iga paaris nädala reedest kuni pühapäeva õhtul kella 19.00ni. Kostja on ise esile toonud, et okokku viibis hageja kostja juures 94 päeva sellel perioodil. Nii järeldab kohus, et vaidlusalusel perioodil ei ole hageja olnud kostja juures võrdselt sama palju kui ema juures, sj ei vaielnud pooled asjaolu üle, et hageja püsiv elukoht oli 21.12.201620.12.2017 perioodil (v.a. 2017 suvekuud nagu eelpool välja toodud) hageja seadusliku esindaja (ema) juures. Seega ei kandnud ajal kui laps enamuse sellest perioodist oli ema juures, ka hageja ülalpidamiskulusid vahetult. Kuna hageja taotleb vaidlusalusel perioodil, millest kohas arvas maha 3 suvekuud (21.12.2016-31.05.2017 ja 30.08.201720.12.2017) elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimummääras puudub kohtuotsuses vajadus analüüsida hageja kulutusi nimetatud perioodil.
9. Kuna kostja on hageja ülalpidamisega seotud kulud kandnud võrdselt hageja seadusliku esindaja (emaga) vahetult vaid juuni, juuli, august 2017, siis kohtu hinnangul tuleb

§ 108

alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista elatise võlgnevus summas 1779,01 (2100,96-321,95 (trasnspordikulude osa)) eurot.

1. Eeltoodust tulenevalt on kostjal hageja ees võlgnevus perioodi 21.12.2016-20.12.2017.a. eest summas 1779,01 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
2. Mis puudutab kostja vastuväited, et tema kulud on olnud hageja esindaja kuludest suuremad, sest kostja on pidanud hagejat transportima Xxxst Xxxle ja sealt tagasi hagetaval perioodil ja sellega ehk üksnes transpordikuludega on ta justkui ülalpidmise kohustuse täitnud, siis sellega kohus täies osas ei nõustu. Hageja vaidles ka sellele vastu. Kohus leiab, et kui vanemad on lapse suhtluskorras kokku leppinud, vastav kohtumäärus on jõustunud ning selle kohaselt lapse suhtlus vanematega eeldab tema sõitmist hageja seadusliku esindaja ja kostja elukoha vahet, tuleb vastavat suhtluskorda täita sõltumata võimalikest kuludest. Sealjuures on suhtluskord mitte üksnes kohustus, vaid ka vanema õigus, mida teostab kohtulahendi alusel. Seega sellise enda õiguse toestamisega kaasnevate kulude kandmise riski tuleb vanemal endal kanda ning see ei ole lapse ülalpidamisena vaadeldav. Vaidlus puudub selles, et kostja on eelnimetatud sõidukulud kandnud ning kohus ei kahtle asjaolus, et kostjal on vastavad kulud tekkinud, kuid suuremates kulutustes peavad vanemad kokku leppima, selleks et neid saaks elatissummade vähendamisel arvestada ning hageja sõidutamiseks ei pea tingimata kasutama kõige kallimat võimalikku transpordivahendit (sõiduauto). Siinjures on kohus arvestanud kostja ülalpidamise kohsutuse täitmisel tema poolt kantud transpordikulusid, kuid märgitu ei tähenda, et üksnes seda liiki kulude kandmisega on hõlmatud kogu lapse ülalpidamie kohustuse täitmine, sest tegemist on vaid ühe võimaliku kululiigiga, mis seosutab lapse ülalpidamisega. II Edasiulatuv igakuine elatis
3. Perekonnaseaduse (

) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ning

§ 99

lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama 6 õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 99

lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 100

lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

§ 101

lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad, Riigikohus on oma lahendis 24.10.2012 tsiv.asjas 3-2-1-118-12 p 16 ja 16.012.013 tsiv.asja nr 3-2-1-37-11 lahendi p 12, 17 märkinud, et

§ 101

lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 säestatust on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et ta on oma lapse ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil. 32. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes. Ehkki niivõrd tähtsust ei oma asjaolu, kui palju laps on kummagi vanema juures, vaid asjaolu, mis kulutused kumbki vanem sealjuures laste ülalpidamiseks teeb. Kuna nähtuvalt hagiavaldusest elab hageja tema ema juures, siis ei saa lahusolev vanem täita lapse vajadusi vahetult.

1. Kuna seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele, ega ole ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist ka siis, kui vanemad elavad lahus ning märgitu kohaselt ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada, kui need ei ületa kahekordset elatise miinimummäära (RK lahend 3-2-1-174-16, 3-2-1-165-13). Kuna hageja taotleb elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimummäärast suuremas ulatuses, peab kohus analüüsima hageja kulutusi igas kuus.
2. Hageja on välja toonud oma eluasemekulud summas 250 eurot, kulutused toidule, hügieenile, tervishoiule 165 eurot, sidekulud, internet 5 eurot, transport 5 eurot, kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks 15 eurot, sõprade sünnipäevad, teater, kino 15 eurot, riided, jalanõud 65 eurot, trenn 80 eurot. Kokku on lapse vajadused 1 kuus 600 eurot.
3. Kostja on järgnevalt esitanud vastuväited hageja igakuistele kuludele toidule, riietele, jalanõudele, kodusisustusele. Kostja hinnangul riideid ja jalanõusid ja muid tarbeesemeid saab kasutada rohkem kui ühe aasta vältel ja lisaks suurem osa kuludokumente on esitatud kujul, millest ei ole võimalikd andmeid välja lugeda. Ühtlasi mitmed asjad on seotadud
4. aastal seega enne vaidlusalust perioodi. Ka ei ole kostja arvates kodu sisustus (nõud, kardinad, tekid-padjad, parkett, tapeet, tikksaag, kapid, voodid, riiul, pesumasin, elektripliit, mikser jms) lapsega otseselt seotud kulud, kuna on kasutusel olenemata sellest, kas on lapsi või ei ole. Kostja leiab, et ühtlasi oleks võimalik rahalisi ressursse kasutada säästlikumalt, tagatud peavad olema lapse vajadused, mitte senine priiskav elulaad (100 eurot maksev plastiliin, 185 eurot maksev nukumaja, vaakum toidupakendaja, 2 kelku, 2 liugurit, piisaks kummastki üks).
5. Kostja on seisukohal, et osa hageja vajadustest on kaetud riigi toetusega (lapseraha). 2017.aastal maksti lastetoetust 50 eurot kuus, alates 01.01.2018.a. 55 eurot kuus, mis on ette näthud lapse vajaduste katmiseks. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja seadusliku esindaja (ema)
6. aasta sissetulek 5825,28 eurot (II kd t/l 34-36), kuu keskmine brutopalk 485,44 eurot. 7
7. Kostja esitatud andmed sissetulekute kohta on vastuolulised. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja sissetulekuteks on OÜ Xxx renditulu summas 405 eurot ning Xxx OÜ töötasu summas 300 eurot, mis teeb kostja sissetulekuks 705 eurot (II kd lk 45-48). Ühtlasi on kostja välja toonud, et töötab väikeettevõtjana autoremondi alal (I kd lk 215), kuid konkreetseid sissetulekuid kostja välja ei ole toonud, hindab aga enda ja hageja seadusliku esindaja sissetulekuid samaväärseteks. Kuna kostja igakuine sissetulek ei ole teada, kuid avalike registrite andmetel kuulub kostjale kinnisasi aadressil Xxx, xxx. Samuti on kostja OÜ N ainuosanik (talu, millelt tulevad sissetulekud). Samas ei ole ka kostja väitnud, et tal rahalistest vahenditest oleks puudus või et teme varaline seis oleks vilets. Seega asub kohus eeltoodu alusel seisukohale, et kostjal on piisavalt vara, et tagada hagejale vähemalt miinimumile vastava elatise igakuine maksmine. Kostja väidetele hageja esindaja tegeliku sissetuleku varjamise osas kohus seisukohta ei võta, kuna kostja ei ole nimetatud väiteid millegagi tõendanud.
8. Kuna vanemal on kohustus hoolitseda lapse eest, mis hõlmab muu hulgas ka lapsele eluruumi pakkumist, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seega hõlmab lapse elatis lisaks eluruumi kasutuskuludele ka tasu eluruumi eest sõltumata sellest, kas eluruumi üüritakse, liisitakse või see on omandatud laenu eest (RK 3-2-1-69-13). Hageja esindaja on arvestanud hageja eluaseme kuludeks 250 eurot, jagades igakuise keskmise kogu eluasemele (laen, kommunaalkulud, kindlustusmakse) kuluva summa 471,60 eurot kaheks. Lapse kasutuseelise väljaselgitamiseks tuleb aga arvestada millises ulatuses laps konkreetset eluruumi kasutab. Hageja ei ole kasutuseelise arvestamisel arvestanud sellega, et korterit kasutab ka tema abikaasa. Seega tuleks kasutuseelise väljaselgitamisel arvestada kõigi kolme pereliikmega.
9. Kasutuseelise väärtuse (TsÜS § 62 lg 1, 65 mõttes) saab määrata kindlaks eluruumi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, so eluruumi üürimisel saadava üüri järgi. Samas piirkonnas võrreldava eluruumi keskmine üürihind kohtu hinnangul ei jää oluliselt alla või pigem ületab hageja elukohana oleva kinnisasja laenumakse ja kommunaalkulude summat 471,60 eurot. Seega saab hageja kasutuseelise väärtuse aluseks võtta hagiavalduses märgitud laenumakse ja kommunaalkulude summa ning hoolimata sellest, kellele kuulub eluase, on hagejal selle kasutuseelis ja –õigus, mistõttu on eeldatav vastavate kulude kandmine 157,2 euro ulatuses kuus (471,60/3).
10. Kohus nõustub kostja seisukohtadega, et riideid ja jalanõusid ja muid tarbeesemeid saab kasutada rohkem kui ühe aasta vältel, asjad mis on soetatud enne vaidlusalust perioodi, kodu sisustuselemendid (nõud, kardinad, tekid-padjad, parkett, tapeet, tikksaag, kapid, voodid, riiul, pesumasin, elektripliit, mikser jms) ei saa lugeda otseselt lapsega seotud kuludeks, kuna on kasutusel olenemata sellest, kas on lapsi või ei ole, ühtlasi ei ole lapse esmavajdusteks 100 eurot maksev plastiliin, 185 eurot maksev nukumaja, vaakum toidupakendaja, 2 kelku, 2 liugurit.
11. Samas kohtu hinnangul lapse ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Juhul kui laste vanemate käsutuses on sellised varalised vahendid, mis võimaldavad pakkuda lastele lisaks tavapärastele kuludele ka väljaminekuid, mida kostja ei pea põhjendatuks, siis ei anna see alust eeldada, et hagejale ei ole igakuiselt kandnud hagiavalduses märgitud summasid. Samas aga on kohus seisukohal, et ehkki hagejale on vastavad kulutused tehtud, ei tähenda, et need oleks märgitud ulatuses mõistlikud või et eelnimetatud kulud täies mahus oleksid põhjendatud arvestada kostjalt väljamõistetavate igakuiste elatissummade hulka. 8
12. Kohus nõustub kostjaga, et hageja igakuised kulud võivad olla mõningal määral ülepaisutatud ning ei näita lapse esmavajadusi, mille tagamiseks väljamõistetav elatis on ette nähtud. Hageja on välja toonud, et hageja söögikulud on kuus keskmiselt 150 eurot. Samas on kostja leidnud, et nimetatud summa on selgelt liiga suur ning ei ole hageja kehva söömisega kooskõlas. Kostja on omalt poolt leidnud, et ühe toidupäeva keskmiseks maksumuseks võiks ola 3,77 eurot ning sellega hageja igakuine söögile kulutatav summa 114,58 eurot (I kd lk 166 jj). Ehkki hageja esindaja võis kulutada hageja söögile eelnimetatud summa või sellest suurema, peab antud vaidluse puhul arvestama mõistlike kulutustega, mis on vajalikud hageja esmavajaduste rahuldamiseks ja mis on mõistlik elatisraha hulka arvestada. Eeltoodu alusel leiab kohus, et põhjendatud ja vajalik söögikulu hagejal igakuiselt võiks olla 115 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja kulud riietele ja jalanõudele 65 eurot kuus. Antud kulu osas on kostja leidnud, et riideid, jalanõusid ja muid tarbeesemeid saab kasutada mitme aasta vältel ning puudub vajadus igakuiselt uute soetamiseks. Kostja enda kulud hageja riietele on kesmiselt 25,51 eurot (I kd lk 168). Kohus nõustub külla kostja hinnanguga, et riideid ja jalanõusid saab üldjuhul kasutada mitme aasta vältel, kuid nagu nähtub kostja enda kalkulatsioonidest, siis tema kulud hageja riietele on olnud 25,51 eurot kuus ning seda elukorralduse puhul, kus hageja püsiv elukoht hageja seadusliku esindaja (ema) juures ning sellega on hageja seaduslikul esindajal ka suuremad kulud hagejale asjade soetamisel. Eeltoodu alusel leiab kohus, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks hageja riietele ja jalanõudele saab pidada 40 eurot (6525 eurot kostja kulu). Muude kulude osas kostja vastuväiteid esitanud ei ole.
13. Kohus hindab seega hageja kulutusi ning leiab, et alltoodud hageja kulud on tõendatud ja põhjendatud (I kd lk 23-164, II kd 50-110): eluasemekulud on 157,2 eurot, lapse söögiraha igakuiselt ligikaudu 115 eurot, lapse koolikuludeks nimetud summa 15 eurot, transpordile 5 eurot, sidekuludeks 5 eurot, meelelahutus (teater, kino) 15 eurot, trenn 80 eurot, riided, jalanõud 40 eurot, kokku seega 432,2 eurot.
14. Eeltoodu alusel leiab kohus 1) kostja varaline seis ei ole äärmiselt vilets 2) kostja tulud on samaväärsed hageja seadusliku esindaja (ema) tuludega 3) vanematel on alaealise lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut, mis võimaldab maksta lapsele elatist miinimummääras (RK lahend 3-2-1-118-12) 4) kostja on nõus maksma elatis kehtestatud miinimummääras 5) hageja igakuised kulutused on suuremad kui kehtestatud miinimummäär 6) hagiavalduses esitatud lapse vajaduste kulusid (600 eurot) peab kohus põhjendatuks vähendada 167,8 euro võrra (eluasemekulu vähendatud 92,8 euro võrra, söögikulu vähendatud 50 eurot võrra, riiete ja jalanõude kulu vähendatud 25 eurot võrra) summale 432,2 eurot 7) kuna väljamõistetav elatis 216,1 eurot (432,2/2) oleks ligilähedane kehtestatud miinimummäärale 8) tuleb välja mõista elatis Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimummääras hageja kasuks 215 eurot kuus alates 21.12.2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni ning kuiVabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alamäär suureneb üle 430 euro kuus, siis suureneb kostjalt väljamõistetava elatise suurus vastavalt

§ 101lg 1 (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäärast).

45. Kostja on juhtinud kohtu tähelepanu asjaolule, et hageja seadusliku esindaja, lapse ema, saab lisaks töötasule ka peretoetust. Kohus on seisukohal, et kuna kohus mõistab elatise välja miinimummääras ning perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus

§ 101

lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli perehüvitiste seaduse § 4 alusel õigus saada lapsetoetust, siis on kohus seisukohal, et

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära vähendamine poole lapsetoetuse võrra on erandjuhtudel lubatav, kui elatist maksva vanema olukord on varaliselt äärmiselt vilets, nimetatud asjaolu ei ole kostja väitnud ega tõendanud. 9 46. Eeltoodust ja

§ 96

, § 97 p 1, § 99 lg-d 1, 2, § 100 lg-d 1, 2, § 101 lg 1 tulenevalt NL Ni hagi tuleb rahuldada osaliselt. 47. Kostjalt S Nilt tuleb välja mõista hageja N-L Ni kasuks elatis alates 21.12.2017.a kuni NL Ni täisealiseks saamiseni summas 270 eurot kuus ning kui Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alamäär suureneb üle 540 euro kuus, siis suureneb kostjalt väljamõistetava elatise suurus vastavalt

§ 101lg 1 ehk vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäärast.

Kostjalt S Nilt tuleb välja mõista hageja N-L Ni kasuks tagasiulatuvalt elatis perioodi 21.12.2016-20.12.2017.a. summas 1779 eurot.

1. Asjaolu, et kostja väitel hageja ja hageja seaduslik esindaja on kolinud xxx, ei ole kostja poolt tõendatud ning kuna kohus rahuldas hagi elatise miinimummääras, siis selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Seega puudub vajadus hagejal tõendada oma kulusid või sealseid toetusi võimalikus uues elukohas. Kostja, kui hageja vanem, peab endiselt tegema kõik endast oleneva, et tagada lapsele ülalpidamine.
2. Hageja on taotlenud elatusraha maksmise hageja seadusliku esindaja K Mi pangakontole Danske pangas, kus eraisikute arvelduskontosid enam ei ole. Hageja muud arvelduskonto numbrit esitanud ei ole. Hagejate taotluse alusel ning juhindudes TsMS § 445 lg-st 1,

§ 100

lg 4 määrab kohus elatusraha maksmise viisiks ja korraks selle kandmise hageja seadusliku esindaja K Mi arveldusarvele, selgitus: N N-L elatis. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

1. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123, § 129 lg 2 ja RK lahendist 3-2-1-165-13 on käesolevas tsiviilasjas hagihinnaks 2 430 eurot. Menetluskulude jaotamine
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
3. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
4. Pooled on palunud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohus on seisukohal, et TsMS § 163 lg 1 tulenevalt tuleb käesolevas tsiviilasjas jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 10