3-18-2401/2

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-18-2401 Määruse kuupäev 1.märts 2019 Kohtunik Ülle Polluks Haldusasi S. T (T) kaebus Politsei- ja vaideotsuse nr 2.2-2/32678-2 haldusakti õigusvastaseks hüvitamiseks RESOLUTSIOON Kaebus tagastada Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Piirivalveameti 28.11.2018 tühistamiseks, 06.10.2018 tunnistamiseks ja kahju ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.S. T esindaja esitas 27.12.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 28.11.2018 vaideotsuse nr 2.2-2/32678-2 tühistamiseks, 06.10.2018 haldusakti õigusvastaseks tunnistamiseks ja kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt 06.10.2018 kell 00:46 aadressil Kreenholmi tn 9, Narva linn pidasid patrullpolitseinikud kinni kaebajale kuuluva auto, mille roolis oli kolmas isik (kasutaja). Kuna autojuhil tuvastati alkohoolne joove ja tal puudus juhtimisõigust kinnitav ja isikut tõendav dokument, alustati tema suhtes väärteomenetlust nr

1. Paralleelselt alustati haldusmenetlust nr 003503182330, mille raames koostati kaebajale kuuluva sõiduki valvega hoiukohta teisaldamise akt ja teisaldati sõiduk hoiukohta. Kaebaja leiab, et talle kuuluva auto (reg. märgiga 710 BTG) teisaldamine hoiukohta on olnud õigusvastane, kuna politsei oleks vastavalt liiklusseaduse (LS) § 92 lg-le 1 pidanud üle andma kinni peetud sõiduki kaebajale, kes viibis samuti sündmuskohal. Politseiametnikud ei tuvastanud kaebajal joobeseisundit, seega auto mitte üleandmine ei olnud põhjendatud. Hiljem pidi kaebaja tasuma sõiduki valvega hoiukohta toimetamisega kaasnenud kulud summas 103 eurot. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
3. Haldusasja materjalide kohaselt käib poolte vahel vaidlus selle üle, kas väärteomenetluse käigus kinni peetaud kaebajale kuuluva sõiduki teisaldamine valvega hoiukohta oli õiguspärane või mitte. PPA kinnitas 28.11.2018 vaideotsuses nr 2.2-2/32678-2, et auto teisaldamine teostati haldusmenetluse nr 003503182330 raames.
4. Kohus märgib, et kohtupraktika kohaselt väärtoimenetluse käigus tehtud mootorsõidukite teisaldamiste vaidlustamine on võimalik maakohtus juhul, kui teisaldamisakt kui haldusakt vaidlustatakse koos väärteootsusega. Sellisel juhul saab teisaldamist vaidlustada ja teisaldamisakti alusel tasutud raha tagastamist taotleda koos karistusotsuse vaidlustamisega maakohtus. Maakohus on pädev tühistama teisaldamisakti analoogiliselt karistusotsusega. Vastasel juhul tuleks õiguskaitset seoses ühe ja sama sündmusega taotleda erinevates kohtutes ning see oleks vastuolus menetlusökonoomia ja efektiivse õiguskaitse põhimõttega. Teisaldamisakti alusel makstu tagastamise materiaalõiguslikku külge reguleerib aga riigivastutuse seadus. Juhul, kui sõiduki teisaldamine ei ole seotud väärteomenetlusega, võib teisaldamisakti vaidlustada ja makstud tasu tagastamist taotleda halduskohtus.1 Siit võib järeldada, et sõiduki teisaldamine väärteomenetluses tehakse haldusakti alusel (väärteomenetlus ja haldusmenetlus käivad paralleelselt) ning kui isiku eesmärgiks ei ole vaidlustada väärteootsust, kuid ainult vastavalt LS § 92 lg 1 alusel mootorsõiduki omanikule mitte üle andmist ja teisaldamist, siis vaidlus kuulub lahendamisele halduskohtus. LS 6 lg 1 kohaselt liikluse korraldamise eesmärk on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus, sama eesmärk on kinni peetud sõiduki teisaldamisel LS § 92 lg 1 alusel. Seega, sõiduki mitteüleandmise ja teisaldamise näol ei ole tegemist karistusliku eesmärgiga tehtud otsusega, vaid otsusega, mis on tehtud järelevalve menetluses ja mille eesmärk on suunatud ohu tõrjumisele liikluses. Järelikult, kaebaja ja PPA tekkinud vaidlus on avalik-õiguslik, mille lahendamine kuulub vastavalt HKMS § 4 lg-le 1 halduskohtu pädevusse.
5. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Vastavalt HKMS § 133 lg 1 teisele lausele, varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kohus märgib, et kaebuse lõplikuks eesmärgiks on saada sõiduki õigusvastase teisaldamisega tekitatud kulude hüvitist summas 103 eurot, mistõttu kaebaja õiguse riive on väheintensiivne.
6. Kohus tutvus haldusasja materjalidega ja on seisukohal, et kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Kaebaja ainsaks etteheiteks PPA-le on see, et PPA enne auto teisaldamist valvekohta ei kontrollinud tema joobeseisundit. Kaebaja ei vaidle selle üle, et 06.10.2018 tal puudus isikut tõendav dokument (vt vaideotsuse põhjendusi). Eelnevast järeldab kohus, et kaebaja nõustub vaideotsuses toodud faktiväitega. Kohus märgib, et LS § 92 lg 1 sätestab sõnaselgelt, et auto võib üle anda kas omanikule või valdajale. See, kas isik on mootorsõiduki omanik või valdaja, saab PPA kindlaks teha isikusamasuse tuvastamine tagajärjel, mis põhineb sündmuskohal kehtiva isikut tõendava dokumendi esitamisel PPA-le (korrakaitseseaduse § 32 lg 1). Seega juhul, kui kaebajal puudus kaasas isikut tõendav dokument, ei saanud PPA tuvastada kohapeal kaebaja isikusamasust ja seeläbi ka tema omandiõigust kinni peetud mootorsõidukile. Juhul, kui mootorsõiduki omanikuna esineva isiku isikusamasus jäi kohapeal isikut tõendavata dokumendi puudumise tõttu kindlaks tegemata, ei pidanud PPA täiendavalt kontrollima kaebajal võimalikku 1 RKEKm 3-3-4-7-02, p-d 13-
7. 2 joobeseisundit. LS § 92 lg 1 eesmärgiks ei ole auto üleandmine isikule, kelle omandiõiguse tuvastamine sündmuskohal ei ole võimalik.
8. Eelnevaga arvestades on juba käesoleva halduskohtumenetluse staadiumis ilmselge, et PPA poolt 06.10.2018 auto reg. nr 710 BTG vastavalt LS § 92 lg-le 1 kaebajale üleandmata jätmine ja selle teisaldamine valvega hoiukohta, on olnud õiguspärane ja sellega ei ole rikutud kaebaja õigusi, mistõttu ei ole täidetud riigivastutuse seaduse § 7 lg-s 1 sätestatud kahjunõude rahuldamise eeldusi (õigusvastane haldusakt või toiming ja isiku õiguste rikkumine). Sellest tulenevalt kaebuse rahuldamine nii tühistamise, tuvastamise kui ka hüvitamisnõude osas ei ole tõenäoline.
9. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 2 p-st 21, tagastab kohus kaebuse tervikuna selle esitajale. (allkirjastatud digitaalselt) 3