TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-18-175 Otsuse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2018, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi JR kaebus Politsei- ja

) § 31 lg 3 kohaselt võib arestialune ja vahialune kasutada järelevalve all selleks kohandatud arvutites riiklikku elektroonilist õigusaktide andmebaasi ja kohtulahendite registrit, kui arestimajas on selleks tehnilised tingimused. Rakvere arestimajas sellised tingimused puuduvad, mida on kaebajale nii suuliselt kui ka kirjalikult selgitatud. Kuna Rakvere arestimajas selline tehniline võimalus puudub, siis ei saa kaebaja kohtu arvates ka Interneti kasutamist nõuda. Samuti puudub vastustajal seadusest tulenev kohustus arestimajas kinnipeetutele õigusakte tutvustada ja väljastada. 5.2. Kohtu arvates ei ole tõsiseltvõetav kaebaja väide, et tema tervis sai oluliselt kahju ja ta on seetõttu nüüd ravimite mõju all, kuna ta ei saanud kasutada Internetti ja tutvuda õigusaktidega, et kaitsta tõhusalt oma õigusi.

§ 31

lg 1 p 4 kohaselt on kinnipeetul õigus piiramatult kohtuda oma kaitsja, advokaadist esindaja, vaimuliku ja oma riigi konsulaartöötajaga ning tõestamistoimingu tegemiseks notariga. Samuti ei piirata arestimajas ka kirjavahetust ega telefoni kasutamist kaitsjaga, mistõttu oli kaebajal võimalus saata arestimajja käsi- või postipakiga õigusakte. 5.

1. Kaebusest ei nähtu, milles kaebaja tervisekahju seisneb või milliseid ravimeid ta seoses Interneti mittekasutamisega peab võtma. Seega ei ole kaebaja kohtu arvates põhistanud ega tõendanud põhjusliku seose olemasolu riikliku elektroonilise õigusaktide andmebaasi ja kohtulahendite registri mittekasutamise ja tervise kahjustamise vahel. Samuti on paljasõnalised, mitteusutavad ja tõendamata kaebaja väited väärikuse alandamise ja sõnavabaduse piiramise kohta.
2. Vale on kaebaja arusaam, et kui PPA ei saanud tagada tema õigusi arestimajas, siis tulnuks tagada tema üleviimine vanglasse. 6.1.

§ 15

lg 1 sätestab, et ümberpaigutamine on kinnipeetu saatmine ühest arestimajast teise, arestimaja eraldi asuvate kambrite vahel, kinnipidamiskeskusesse või vanglasse.

§ 16

lg 1 sätestab, et kinnipeetu paigutatakse ümber selle arestimaja juhi või tema määratud ametniku taotlusel, kus kinnipeetu viibib. Arestimaja saadab e-kirjaga nimekirja isikutest, kelle ümberpaigutamist ta vanglasse taotleb. See toimub päev varem enne plaaneritud etappi. Kui vangla ei ole e-kirjale vastanud samal päeval, siis isikut vanglasse vastu ei võeta. 6.

1. Kinnipeetava paigutamine vanglasse toimub täitmisplaani alusel, arvestades reaalselt kandmisele kuuluva karistusaja pikkust, kinnipeetava vanust, sugu, tervise seisundit ning iseloomuomadusi. Seega sõltub ümberpaigutamisele kuuluvate isikute hulk asjaolust kui palju on vangla suuteline neid vastu võtma. Kui vanglas vabu kohti ei ole, pole ka võimalik isikuid sinna toimetada. Käesoleval juhul taotles Rakvere arestimaja korduvalt (19.10.2017, 02.11.2017, 09.11.2017, 28.11.2017, 05.12.2017, 07.12.2017, 30.01.2018 ja 01.02.2018) kaebaja Viru Vanglasse ümberpaigutamist, kuid vangla ei võtnud teda vastu. Alles 06.02.2018 sai Rakvere arestimaja Viru Vanglalt nõusoleku kaebaja ümberpaigutamiseks vanglasse. Vastustaja vestles kaebajaga sellel teemal ning selgitas, et vanglasse vastu võtmise otsustuspädevus lasub vanglal, mitte arestimajal.
2. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 järgi isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peab kohus tuvastama, et haldusorgan on süülise tegevusega kahjustanud kaebaja RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud õigushüve.
3. Vangistusseaduse § 41 lg 1 alusel tuleb vahistatut kohelda viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Kaebuses toodud faktide pinnalt ei ole kohtul alust arvata, et Rakvere arestimajas alandati kaebaja inimväärikust, kahjustati tema tervist või piirati sõnavabadust, järelikult puudub mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks alus. Eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et JR kaebus tuleb jätta rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik