KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-

§ 163lg 1 ja § 168 lg 4).

Kohus asus seisukohale, et arvestades hagi osalist rahuldamist ning poolte suhteid ja vaidluse olemust on põhjendatud ja õiglane jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Menetluskulude poolte endi kanda jätmisel jättis kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. 3 MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Hagejad (apellandid) esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada Tartu Maakohtu 28.08.2018 otsus menetluskulude jaotamise osas ja teha uus otsus, millega jätta 70% kõikidest menetluskuludest kostjate kanda. Vajadusel paluvad apellandid saata asi vaidlustatud ulatuses tagasi maakohtusse. Ringkonnakohtu astmes kantud menetluskulud paluvad hagejad jätta kostjate kanda. Hagejatele ja kostjatele kuuluvad XXX aadressil asuvas korterelamus korterid. Hagejatele kuuluvad korteriomandid 1 ja
2. Kostjale I kuulusid korteriomandid 2, 3, 5, 6, 7 ja
3. Kostja I võõrandas kohtumenetluse ajal korteriomandi nr 2 kostjale II ja korteriomandi nr 3 kostjale III. Hagejad esitasid kostja I vastu kaheksa nõuet, mille kohus rahuldas osaliselt. Hagejate nõuete rahuldamise ulatus on kokkuvõtlikult järgmine: Nõue Maakohus Rahuldatud ulatuses
4. Abihoone taastamise nõue Rahuldatud 100%
5. Muruplatsi taastamise nõue Rahuldamata 0%
6. Aia rajamise nõue Rahuldatud 100%
7. Alternatiivne kahju hüvitamise (abihoone, muruplats, aed) Osaliselt rahuldatud nõue 95%
8. Ladustatud esemete aiast eemaldamise nõue Rahuldamata, kuigi kostja I täitis 0% menetluse ajal nõude osaliselt
9. Korterite kütmise nõue Rahuldatud 100%
10. Kommunaalarvete aluseks olevate algdokumentide esitamise nõue Kostja I täitis menetluse ajal 100%
11. Kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue Osaliselt rahuldatud 65% Kokku 70% Maakohus rikkus menetlusõiguse normi, kuna jättis kaalutlusõiguse teostamisel arvestamata olulised asjaolud ja kaalutlusotsuse põhjendamata. Hageja on esitanud käesolevas menetluses nii hagi kui hagita asja nõudeid. Nii on näiteks korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjad, kuid kahju hüvitamise nõue haginõue. Nii hagiasjades kui ka mitme osalisega hagita asjades tuleks jätta menetluskulud nõuete osalise rahuldamise korral proportsionaalselt poolte kanda nõuete rahuldamise ulatusega. Maakohus ei arvestanud menetluskulude jaotamisel hageja nõuete rahuldamise ulatust ega põhjendanud enda otsust. Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõigusnormi, kuna ei arvestanud menetluskulude jaotamisel nõuete rahuldamise ulatust ja jättis otsuse selles osas põhjendamata. Hagejate hinnangul tuleb arvestada asjaoluga, et kostjad II ja III kaasati kostja I asemel korterite kütmise nõude osas menetlusse alles 13.06.2018, mistõttu tuleks seda kostjatelt menetluskulude väljamõistmisel

§ 166alusel arvestada.

Viimane sätestab, et poole asendamisel vaidlusaluse eseme võõrandamise või nõude loovutamise korral kannavad asendatud ja asendav pool solidaarselt vastaspoole menetluskulud, kui otsus tehakse vastaspoole kasuks. Kohus määrab kulude jaotuse teisiti, kui see oleks eelnimetatud viisil ilmselt ebaõiglane. Hagejate hinnangul peaks 70%-st menetluskuludest jääma kostja I kanda 80%, kostja II kanda 10% ja kostja III kanda 10%. 4

1. Kostja I (vastustaja I) palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud palub kostja I jätta hagejate kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustik võimaldab nii hagi kui hagita asja nõuete puhul jätta menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude jaotamisel on maakohtul ulatuslik diskretsiooniõigus. Tsiviilkohtumenetluse seadustik annab kohtule võimaluse valida erinevate menetluskulude jaotamise viiside vahel. Seda ka siis, kui esitatud nõuded rahuldatakse osaliselt. Kohus on kaalutlusõigust nõuetekohaselt teostanud. Kohus on menetluskulude jaotamise otsustamisel võtnud arvesse mitmeid erinevaid aspekte ning jõudnud järeldusele, et käesoleval juhul on õiglane jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Isegi siis, kui ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus ei ole menetluskulude jaotuse osas õiguspärane, pole põhjendatud jätta 70 % hagejate menetluskuludest kostjate kanda. Käesoleval juhul tuleb arvestada sellega, et enamik apellantide nõuetest olid oma sisult nõuded, mida oleks saanud läbi vaadata ja lahendada hagita menetluses. Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul puudub hagita menetluses vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks (Riigikohtu 19.10.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-8616). Lisaks osundatule tuleks menetluskulude jaotuse puhul arvestada sellega, et mitmetes küsimustes leppisid menetlusosalised sisuliselt kokku ning sellega, et osa hagejate menetluskuludest on seotud nõuete täpsustamisega tulenevalt sellest, et hagejate nõuded polnud piisavalt selged.
2. Kostjad II ja III (vastustajad II ja III) apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega otsuses toodud lõppjärelduste ning resolutsiooni muutmiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus täiendab

§ 657lg 1 p 21 alusel kohtuotsuse põhjendusi.

Vastavalt

§ 651

lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust käesoleval juhul üksnes menetluskulude jaotamist puudutavas osas. Maakohus leidis, et kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis on põhjendatud jätta menetluskulud

§ 163lõike 1 järgi menetlusosaliste endi kanda.

10. Maakohus on menetluskulude jaotuse viisi valikut põhjendanud küll üksnes lühidalt, kuid see ei ole toonud kaasa sisuliselt väära kohtulahendi tegemist. Kohtul on hagi osalise rahuldamise korral

§ 163lõike 1 kohaselt kolm võimalust menetluskulude jaotamiseks:

§ 163lõikes 1 sõnastatud esmase ehk n-ö peamise alternatiivina.

Lõike 1 sõnastusest tuleneb, et pigem peaks 5 hagi osalise rahuldamise korral olema kohtu esimene valik jätta menetluskulud poolte kanda võrdses ulatuses, mis täiendavat põhjendamist ei vaja (sellisel seisukohal ka Volens, U. ja Maksing, M., teoses: Kõve, V. jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2017.

§ 163kommentaar 3.3.2).

11. Praegusel juhul osales menetluses kaks hagejat (kellel oli ühine vandeadvokaadist esindaja) ning algselt üks kostja (kellel olid vandeadvokaadist esindaja), alates 13.06.2018 lisandusid menetlusse veel kaks kostjat, kes menetluse kestel omandasid kumbki ühe varem kostjale I kuulunud korteri.

§ 163

lg 1 esimese alternatiivi kohaselt tuleks menetluskulud jaotada vastavalt menetlusosaliste arvule. Seega tuleks igal menetlusosalisel kanda menetluskulud 1/5 ehk 20 % ulatuses, sh nii omaenda kuludest kui ka vastaspoole kuludest. Ringkonnakohtu hinnangul oleks aga

§ 163

lg 1 esimese alternatiivi kohaldamine praegusel juhul ülemäära keerukas ja ebaülevaatlik. Esmalt tuleks arvestada, et kostjad II ja III astusid menetlusse alles selle lõppfaasis, s.o sisuliselt 2 kuud enne maakohtu otsuse tegemist. Seega ei ole nad osalenud menetluses kostjaga I sarnases ulatuses. Teisalt aga väärib ringkonnakohtu arvates märkimist, et nii hagejad I ja II kui ja kostjad I, II ja III on omavahel seotud isikud. Hageja I on hageja II juhatuse liige. Kõigil kolmel kostjal on üks ja sama juhatuse liige. Samuti nähtub asja materjalidest, et ehkki kummalgi poolel osales vandeadvokaadist esindaja, on kohtule esitatud nimekirjade kohaselt menetluskulusid kantud oluliselt erinevas ulatuses. Kui maakohtule 25.06.2018 esitatud esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kandsid hagejad menetluskulusid kokku summas 13 053,40 eurot, siis kostjad maakohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud. Ringkonnakohus on seisukohal, et

§ 163

lg 1 esimese alternatiivi kohaldamine ei annaks sellises olukorras ettenähtavat, õiglast ega mõistlikku tulemust. 12.

§ 163

lg 1 teise alternatiivi kohaselt võib kohus jaotada hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Nimetatud alternatiivi kohaldamine annab läbipaistvaid tulemusi eelkõige rahaliste nõuete puhul, ehkki seda on kahtlemata võimalik rakendada ka mitterahaliste nõuete puhul. Küll aga on ringkonnakohtu hinnangul põhjendamatu apellatsioonkaebuses toodud arvestus, mille kohaselt on erinevaid nõudeid arvestades hagi rahuldatud tervikuna 70 % ulatuses. Nõustuda ei saa sellega, nagu oleksid kõik esitatud nõuded võrdse kaaluga, lähtuda tuleb ka nõuete olemusest ja nende omavahelistest seostest. Apellandi esitatud arvestus on seevastu pelgalt mehaaniline. Hagejad esitasid menetluses kokku 8 nõuet, millest osa olid suunatud kinnistul varasema olukorra taastamisele (taastada abihoone, taastada muruplats, rajada piirdeaed, eemaldada aiast sinna ladustatud esemed) ning teiseks kostjate kohustamisele kütta neile kuuluvaid kortereid, tagades korterites aastaringselt vähemalt 16,5-kraadine sisetemperatuur. Peamine osa hagejate nõuetest oli suunatud kostja I vastu, kostjaid II ja III puudutas üksnes nende kohustamine kütma vajalikul määral neile kuuluvaid kortereid (kohtuotsuse resolutsiooni p-d 6 ja 7).

1. Kohus rahuldas hagejate nõuded kohustamaks kostjat I taastama kinnistul asunud abihoone ja rajama piirdeaed, samuti kohustamaks kõiki kostjaid tagama enda korterites piisav kütmine. Maakohus rahuldas alternatiivselt hagejate nõuded rahalise hüvitise väljamõistmiseks (kohtuotsuse resolutsiooni p-d 3 ja 4) juhuks, kui kostja I ei täida tähtaegselt (6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest) abihoone taastamise ja piirdeaia rajamise kohustusi. Ringkonnakohus on seisukohal, et niisugusel kujul hüvitise tingimuslikku väljamõistmist ei ole alust pidada iseseisvaks rahalise nõude lahendamiseks maakohtu poolt. Tegemist on õiguskaitseabinõuga hagejatele juhuks, kui kostja I jätab talle kohtuotsusega pandud kohustused täitmata. 6 Rahalise nõudena rahuldas kohus hagejate nõude kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks. Kohus pidas nõudeid põhjendatuks summas 295,68 eurot hagejale I ja 201,60 eurot hagejale II, s.o 65 % ulatuses hagejate poolt nõutust. Dokumentide (kommunaalarvete ja neid puudutavate selgituste) esitamise nõudest hagejad loobusid, kuna kostja I täitis nõude menetluse kestel. Kohus jättis aga rahuldamata hageja nõuded muruplatsi taastamiseks ja hoovi ladustatud esemete eemaldamiseks leides, et nõuded ei ole põhjendatud; ei leidnud kinnitust, et hagejatel oleks olnud selles osas kaitsmist vääriv huvi ja et kostja I oleks oma kohustusi kaasomanike suhtes rikkunud.
2. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et iseenesest on esitatud mitterahalised nõuded sellised, mida oleks saanud läbi vaadata hagita menetluses, lähtudes mh asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lõikes 5 sätestatust. Sisuliselt oli tegemist kaasomanike vahelise vaidlusega. Ehkki maakohtu otsuse tegemise aja seisuga olid menetlusosalisteks 5 korteriomanikku, siis on asja materjalidest nähtuvalt XX kinnistu ja korterelamu tegelikult kahe füüsilise isiku kontrolli all, kellel on kinnistu ja elamuga seoses peamiselt majanduslikku laadi huvid. Nii enne kohtumenetlust kui ka menetluse kestel on peetud läbirääkimisi hagejatele kuuluvate korterite võõrandamiseks kostjale I, kuid üksmeelele ei ole jõutud korterite maksumuse osas. Kostjate hinnangul kuulub elamu lammutamisele ega vääri säilitamist. Kirjeldatud olukorras ei olnud maakohtul kohustust eelistada

§ 163lg 1 teist alternatiivi kolmandale alternatiivile.

Nii esimese kui teise alternatiivi kohaldamine oleks omakorda seotud mitmesuguste kaalutlusotsuste tegemisega, mis ei oleks tõenäoliselt viinud ettenähtavatele tulemustele. Mh oleks tulnud arvestada nii menetluses osalejate arvu ja nende menetluses osalemise ulatust, samuti iga menetlusosalise huvi asja lahendi vastu ning menetlusosaliste omavahelisi seoseid; nõuete põhjendatust ja nende omavahelisi seoseid jm. 15. Kokkuvõtvalt on maakohus ringkonnakohtu hinnangul piisavalt põhjendanud otsustust jätta menetluskulud

§ 163lg 1 kolmanda alternatiivi alusel menetlusosaliste endi kanda.

Kohus on viidanud, et arvestab menetluskulude jaotuse viisi valikul nii hagi rahuldamise ulatust (osaline rahuldamine), pooltevahelisi suhteid kui ka vaidluse olemust. Hagi rahuldamata jätmise osa ei olnud üksnes marginaalne ning sellisel juhul on menetluskulude poolte endi kanda jätmine kohtupraktikas tavapärane (vt ka Volens, U. ja Maksing, M., teoses: Kõve, V. jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2017.

§ 163kommentaar 3.3.4.1 ning 3.3.4.3.).

Ehkki menetluskulude jätmisel menetlusosaliste endi kanda ei hinda kohus menetluskulude vajalikkust ega põhjendatust, märgib ringkonnakohus siiski, et hagejate poolt maakohtus kantud õigusabikulud summas 10 737 eurot (õigusabi osutamise maht ligi 80 tundi keskmise tunnihinnaga 137,58 eurot) on märkimisväärselt üle paisutatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud tegemist keskmisest keerukama ega mahukama tsiviilasjaga, vaid pigem tavapärase kaasomanike vahelise vaidlusega. Tsiviilasja materjalide hulgas on hulgaliselt eeskätt hagejate esitatud äärmiselt pikki (reeglina üle 20 lk) menetlusdokumente erinevates versioonides, sh mustanditena ja parandatud kujul, mis suures ulatuses kordavad varasemaid seisukohti. Ringkonnakohus leiab, et õigusabile kulunud aeg ei ole kooskõlas asja keerukuse, mahukuse ega olemusega. 16. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel apellantide kanda.

Ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on vastustaja I (Edumees OÜ) kandnud apellatsiooniastmes menetluskulusid summas 110 eurot. Tegemist on kulutusega õigusabile. Vastustaja lepinguline esindaja osutas Edumees OÜ-le õigusabi ühe töötunni ulatuses ning aeg kulus apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele. Ringkonnakohtu hinnangul on 7 tegemist mõistliku ja põhjendatud menetluskuluga ning vastustaja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele.

§ 165

lõike 1 alusel (koostoimes

§ 639

lõikega 1) mõistab ringkonnakohus vastustaja I menetluskulud välja kummaltki apellandilt võrdses summas, s.o kummaltki 55 eurot. Vastavalt taotletule määrab ringkonnakohus ühtlasi, et apellandil tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 8