Obsah (7)

§ 444§ 174§ 175§ 163§ 177§ 178§ 317

2-17-131153 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Otsuse tegemise aeg ja koht 9. august 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-131153 Tsiviilas

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus 1. S G (kostja), olles tutvunud portaalihalduri OÜ Xxxx poolt hallatava e-teenuste keskkonna laenutingimustega, sõlmis portaalihaldur OÜ Xxxx vahendusel 14.11.2016 laenulepingu nr S16390794 ja sai laenu summas 200 eurot. Kostja ei ole oma laenulepingust tulenevaid kohustusi kohaselt täitnud. 24.03.2017 saadeti kostjale teade antud lepingu üleandmise kohta TCM Estonia OÜ-le (hageja). Kohtu selgitused 2.

§ 444lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Siiski peab kohus seoses hageja viivisenõude osalise rahuldamata jätmisega vajalikuks selgitada järgmist.

1. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et laenulepingu tingimuste kohaselt on intressi määraks 29% aastas. Viivise määraks on vastavalt VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele laenulepinguga ettenähtud intressimäär. Seejuures on hageja palunud kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise summas 49,50 eurot arvutatuna määraga 0,066% päevas ajavahemiku 25.03.2017 kuni 04.04.2018 eest. Kohus selgitab, et kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse 2 2-17-131153 korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist“ alusel (vt Riigikohtu 18.12.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11). Seejuures tuleks Riigikohtu arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult (vt Riigikohtu 10.05.2016 määrus tsiviilasja nr 3-2-1-25-16, p 13). Maakohus juhib tähelepanu, et hageja poolt nimetatud (viivise) määr 29% aastas ületab käesoleval juhul seadusjärgset viivisemäära enam kui kolm korda. Kohus rõhutab siinkohal, et viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine ei tähenda seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (vt Riigikohtu 13.05.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-15, p 14). Kohus leiab, et tegu on ebamõistlikult suure kindlaksmääratud kahjuhüvitisega VÕS § 42 lg 3 pst 5 tulenevalt ning VÕS § 42 lg 1 järgi on selline tüüptingimus tühine.
2. VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Riigikohus on seejuures selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24 ja 10.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Eeltoodust tulenevalt on hageja viivise nõue kohtu hinnangul põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgse viivisenõude osas perioodi 25.03.2017 kuni 04.04.2018 eest (põhivõla summalt 200 eurolt) summas 16,48 eurot. Ülejäänud (s.o 49,50 eurot – 16,48 eurot = 33,02 eurot) osas jääb hageja viivisenõue rahuldamata.
3. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest tulenevalt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 45 eurot, hagimenetluses tasutud riigilõiv 30 eurot ja õigusabikulud 270 eurot (käibemaksuta). 6.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 270 eurot (käibemaksuta) selgelt põhjendamatu. Arvestades esindaja eeldatavat tegelikku töö mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks 150 eurot, mis tuleb kostjalt, lähtuvalt alltoodud menetluskulude jaotusest, välja mõista. 7. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudselt 89% ulatuses, peab kohus

§ 163

lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 89% ulatuses kostja ja 11% ulatuses hageja kanda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 200,25 eurot (s.o 225 eurost 89%). 8. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

3 2-17-131153 9.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 10. Lähtudes

§ 317

lg 1 p-dest 1 ja 2 ning lg-st 3, tuleb käesolev otsus kostjale avalikult kätte toimetada. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 4