) § 619 järgi kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et poolte vahel oleks olnud kokkulepe 350 euro eest kardinate ostmiseks. Hageja ei ole ka tõendanud oma väidet nagu tema oleks taganenud kardinate ostmise kokkuleppest, mistõttu peaks kostja hagejale tagastama 350 eurot, missugune summa on väidetavalt antud kardinate ostmiseks.
lg 1 kohaselt taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele.
lg 1 järgi võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist, kui ta tagastab kõik üleantu.
järgi on 2 kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega ei ole tõendatud hageja väide, et ta andis kostjale 350 eurot kardinate ostmiseks, millisest kokkuleppest hageja on väidetavalt taganenud, mistõttu ei saaks ka kostjal olla kohustust tagastada hagejale 350 eurot.
lg 1 järgi kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Hageja on hagiavalduses ka väitnud, et kostja on saanud hagejalt 350 eurot, ilma, et hagejal oleks olnud kohustust kostjale see summa tasuda. Hageja väide, et temal ei olnud kohustust tasuda kostjale 350 eurot on ümber lükatud tema enda väidetega, et poolte vahel oli kokkulepe kostjale tasuda 350 eurot kardinate ostmiseks, mistõttu hageja väited, et temal ei olnud kohustust tasuda kostjale 350 eurot või nagu oleks eelnimetatud kohustus ära langenud, ei ole tõendatud. Kostja on veenvalt põhistanud, et poolte vahel oli kokkulepe, et kostjale tasutakse 350 eurot poolte vahel kokku lepitud tööde eest (t.l. 44-54, 67-81, 102-105, 126), et selline kokkulepe oli hageja seadusliku esindajaga, kostja andis hageja seaduslikule esindajale oma arveldusarve numbri ning poolte vahel ei olnud tähtsust kuidas ülekandes selgitada summa ülekandmist t.l. 55-58, 106-11, 120, 135, 171-172), kuid kui summa oli kostjale üle kantud, siis ka kostja kinnitas hageja seaduslikule esindajale summa kätte saamist (t.l. 59-63, 121). Lähtudes eeltoodust, ei ole hageja tõendanud, et kostja sai hagejalt 350 eurot mitte millegi eest, et hagejal ei olnud kohustust tasuda kostjale 350 eurot või kohustus tasuda 350 eurot on hiljem ära langenud. Asja lahendamisel ei ole tähtsust ja kohus ei hinda kostja esitatud väiteid kas hageja seadusliku esindaja muude äriühingute ja kostja vahel on konfliktseid töösuhteid (t.l. 64-66, 99-101). Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kostjal menetluskulusid ei ole, siis on hüvitamisele kuuluvate menetluskulude summa 0 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.