Obsah (8)

§ 436§ 230§ 442§ 122§ 162§ 174§ 138§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse tegemise aeg ja 29. novembril 2018.a, Tallinnas koht 2-18-1901 Tsiviilasja number SCM OÜ hagi

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. 4.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 06.06.2018.a kohtumääruses (t/l 57).

1. Vaidlust ei ole pooltel vahel selle üle, et kostja on esitanud hagejale 08.11.2017.a arve nr. 375287 summas 1 266,07 eurot ja arve nr. 375307 summas 1 270,19 eurot (t/l 7 pöördel-8). Nimetatud arvetel on märgitud, et hagejal tuleb teostada ettemaks ning hageja on seda ka 14.11.2017.a maksekorralduse nr. 2589 kohaselt teinud (t/l 8 pöördel). Samuti puudub pooltel vaidlus selle üle, et kostja pole hagejale eelpool nimetatud arvetel märgitud töid teostanud.
2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 188 lg 1 kohaselt taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele.
3. Hageja poolt on kostjale 16.01.2018.a edastatud avaldus töövõtulepingust taganemise kohta ja avaldus rahalise kohustuse täitmise nõudes ja hoiatus kriminaalmenetluse algatamise avalduse esitamise kohta (t/l 11-14). Vaidlust ei ole pooltel selle üle, et hageja on poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust taganenud.
4. VÕS § 189 lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates.
5. Riigikohus on 24.09.2012.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-90-12 punktis 15 selgitanud, et lepingust taganemisega muutub lepingu täitmise võlasuhe VÕS § 189 lg 1 alusel lepingu tagasitäitmise võlasuhteks (vt ka nt Riigikohtu
6. juuni
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-157-11, p 31,
8. novembri
9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-11, p 25).
10. Hageja palub kostjal tagastada 14.11.2017.a teostatud ettemakse summas 2 536,26 eurot, kuivõrd kostja pole hagejale teenust osutanud. Kostja vaidleb ettemaksu tagastamisele vastu, kuivõrd on tasaarvestanud nõude SCM Baltic OÜ võlgnevusega. Hageja leiab, et kostjal puudus õigus teha tasaarvestust. 3
11. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid.
12. Õiguskirjanduses on leitud, et tasaarvestuse õigus tekib ja tasaarvestus on võimalik alates ajahetkest, mil tasaarvestava poole (teise poole vastu suunatud) nõude täitmise tähtaeg on saabunud ja teisel poolel on nõue tasaarvestatava poole vastu (sõltumata sellest, kas selle nõude täitmise tähtaeg on saabunud või mitte) (Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi, Karin Sein. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne 2016, lk 977).
13. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et 17.11.2017.a on kostja teatanud hagejale e- kirja teel, et raha on laekunud 2 500 eurot ja on võetud õige kliendi arvetest maha (t/l 9).
14. Kostja leiab, et SCM Baltic OÜ on viimasele loonud oma tegevusega mulje, et hageja on ettevõtte vastavalt selle erinevatele funktsioonidele jaganud mitmeks juriidiliseks üksuseks, et hajutada äririske ja teha partneritega tõhusamat koostööd (t/l 30).
15. Kohtule esitatud SCM OÜ äriregistri väljavõttest nähtub, et äriühingu juhatuse liikmeteks on D P ja L R ning osanikuks D P (t/l 33). Äriühingu SCM Baltic OÜ juhatuse liikmeks on S M ning osanikeks D P ja S M (t/l 36).
16. Kohus leiab, et antud juhul tuleneb kohtule esitatud tõenditest, et poolte vahel 07.11.2017.a e- kirja teel sõlmitud töövõtulepingu poolteks olid hageja ja kostja ning arved on koostatud hagejale (t/l 5-8). Käesoleval juhul ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et arve nr. 375287 ja arve nr. 375307 oleks algselt koostatud SCM Baltic OÜ-le ja hiljem vormistatud hageja nimele. Kostja vastavad väited jäid asja kohtulikul arutamisel paljasõnalisteks.
17. Riigikohus on 02.11.2011.a kohtuotsuses nr. 3-2-1-95-11 punktis 16 juhtinud tähelepanu, et tasaarvestada saab üksnes olemasolevaid nõudeid ja punktis 17 selgitanud, et VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Nimetatud lõike tähendust on Riigikohus analüüsinud
18. juunil 2010 tsiviilasjas nr 3-2-1-59-10 tehtud otsuses. Viidatud otsuse p-s 10 on Riigikohus leidnud, et VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei ole tasaarvestus lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (nt nõue ei kehti või on lõppenud). Kui kohtumenetluses esitab pool teise poole nõudele tasaarvestuse vastuväite, kuid teine pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul hinnata, kas teise poole vastuväited tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku.
19. Riigikohus on 28.09.2011.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-60-11 punktis 28 selgitanud, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) VÕS § 197 lg 1 järgi oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Selle sätte järgi peab sissenõutav olema nn aktiivnõue, st tasaarvestava poole nõue teise poole vastu. Teise poole nõue tasaarvestava poole vastu, mida soovitakse tasaarvestusega lõpetada (nn passiivnõue) viidatud sätte järgi sissenõutav olema ei pea, oluline on vaid see, et tasaarvestaval poolel oleks õigus kohustus täita. Kohustuse võib aga VÕS § 84 lg 1 järgi üldjuhul alati täita ka 4 enne täitmise tähtpäeva, st võlausaldaja võib sellest keelduda üksnes õigustatud huvi olemasolul.
20. Menetlusosaliste poolt kohtu ette toodud tõenditest ei nähtu, et hagejal oleks olnud kostja ees võlgnevust, mida viimane saanuks tasaarvestada 14.11.2017.a tasutud summaga. Juhul, kui kostjal on nõue SCM Baltic OÜ vastu, millise esindajaks on S M, tuleb esitada võlgnevuse tasumise nõue selle äriühingu vastu. Ainuüksi asjaolu, et füüsilised isikud erinevates äriühingutes kattuvad, ei ole aluseks nõude tasaarvestamiseks.
21. Kostja on kohtule 14.03.2018.a esitatud menetlusdokumendis avaldanud, et hageja ja SCM Baltic OÜ vastutavad viimase ees solidaarselt (t/l 30). Kohus vastava seisukohaga ei nõustu, kuivõrd kohtu ette toodud asjaoludest ei tulene, et hageja ja SCM Baltic OÜ peavad oma kohustuse kostjale täitma solidaarselt.
22. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et käesoleval juhul puudus kostjal õigus tasaarvestada oma väidetav nõue SCM Baltic OÜ vastu hageja poolt tasutud summaga. Seega on hageja nõue summas 2 536,26 eurot põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjal tuleb hagejale nimetatud summa tagastada.
23. Kostja on 30.10.2018.a toimunud kohtuistungil avaldanud, et antud juhul on võimalik kohaldada seltsingu sätteid ning hageja vastutab kostja ees SCM Baltic OÜ-ga solidaarselt (t/l 66, 11:15:13-11:19:30).
24. VÕS § 580 lg 1 kohaselt kohustuvad seltsingulepinguga kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Kostja leiab, et hageja ja SCM Baltic OÜ vahel on seltsing. Hageja vastava seisukohaga ei nõustu.
25. Kohus leiab, et antud juhul ei ole kohtu ette toodud selliseid asjaolusid, mis annab aluse järeldada, et hageja ja SCM Baltic OÜ vahel on seltsing. Ainuüksi see, et juriidiliste isikute seaduslikud esindajad ja/ või osanikud kattuvad, ei tähenda, et äriühingud on moodustanud seltsingu ning vastutavad oma kohustuste eest solidaarselt.
26. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus peab põhjendatuks hageja kasuks välja mõista kostjalt 2 536,26 eurot.
27. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 27.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1 § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2 536,26 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 28. Tulenevalt

§ 162lg 1 jäävad menetluskulud kostja Osaühing Baltic Steel Center kanda.

Tulenevalt

§ 174lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

1. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 275 eurot ja õigusabikulu summas 1 072,50 eurot (t/l 61-65, 72-73). Kostja hageja menetluskuludele vastu ei ole vaielnud.
2. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on olnud 130 eurot. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 130 eurot on kooskõlas 5 Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-11514 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
3. Hageja esindaja poolt kohtule esitatud spetsifikatsioonist nähtub, et esindaja on 30.01.2018.a analüüsinud kliendi poolt esitatud dokumente, koostanud hagiavalduse projekti 3 tundi 30 minutit, 06.02.2018.a allkirjastanud hagiavalduse ja edastanud selle kohtule 15 minutit, 14.03.2018.a tutvunud kostja 14.03.2018.a vastusega ja analüüsinud seda 30 minutit, 29.03.2018.a koostanud projekti kostja vastusele ja kooskõlastanud selle kliendiga, allkirjastanud seisukoha edastanud selle kohtule ja vastaspoolele 1 tund 30 minutit, 07.06.2018.a tutvunud Harju Maakohtu 06.06.2018.a kohtumäärusega, selgitanud menetluslikke asjaolusid kliendile, pidanud kliendiga kirjavahetust 15 minutit, 30.10.2018.a ettevalmistunud istungiks ja osalenud 30.10.2018.a istungil 2 tundi 15 minutit. Kokku on esindaja ajakulu 7 tundi ja 45 minutit ehk 1 072,50 eurot.
4. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt õigusabikulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu ning menetlustoimingud vastavad tsiviilasja materjalidele ja kostja poolt kuulub hagejale hüvitamisele õigusabikulu summas 1 072,50 eurot. Kostja hageja õigusabikulude suurust vaidlustanud ei ole.
5. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja tasunud käesolevas kohtumenetluses hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 275 eurot (t/l 15). Seega on tõendatud riigilõivu tasumine 275 euro ulatuses, tegemist on põhjendatud kulutusega ja kostjal tuleb see hagejale hüvitada vastavalt

§ 138lg 2.

1. Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 1 347,50 eurot, millest riigilõiv summas 275 eurot ja õigusabikulu summas 1 072,50 eurot.
2. Kooskõlas

§ 177

lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 6