lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates 02.02.2019 tasumata põhivõlalt (1404,81 eurolt) kuni põhivõla tasumiseni.
) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning
lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist.
Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda 2 2-18-117199 võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
lg 2 p 3 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 13.04.2018 kuni hagi esitamiseni 23.10.2018. Hageja on viivist arvestanud 59,73 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised. Perioodi 24.10.2018 kuni 01.02.2019 tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 31,10 eurot (8,00%/365p/100x1404,81€x101p). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas eurot 90,83 eurot (59,73+31,10). Alates kohtuotsuse tegemisest kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni tuleb kostjalt välja mõista viivis
Kohus leiab, et sissenõudmiskulu on põhjendatud osaliselt. Hageja nõuab sissenõudmiskulusid summas 60 eurot.
lg 2 p-st 3 lähtuvalt on sissenõudmiskulude hüvitist võimalik nõuda vaid kuni 50 eurot kui nõue on üle 1000 euro ning leping on lõppenud. Hageja ei ole hagist nähtuvalt esitanud 50 eurot ületavas osas kahju hüvitamise nõuet, seetõttu on võimalik kostjalt seaduse järgi välja mõista vaid 50 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 1726,78 eurot, millest 1404,81 eurot moodustab põhivõlg, 181,14 eurot intress, 50 eurot sissenõudmiskulud ja 90,83 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 225 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 63,36 eurot ja hagi esitamisel täiendavat riigilõivu 161,64 eurot, kokku 225 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets 3 2-18-117199 kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.