KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22.01.2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-1647 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Tõlk Jelena Laas Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Liis Vainola Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Jevgeni Šutovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu JEVGENI ŠUTOV, isikukood viibimiskoht Viru Vangla 38803133729, Karistuse kandmise algus 09.09.2015 ja lõpp 09.08.2020 Kohtuasja läbivaatamise aeg 07.01.2019, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta JEVGENI ŠUTOV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Jevgeni Šutovile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 17.12.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Jevgeni Šutovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 24.03.2016 otsusega tunnistati Jevgeni Šutov süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõisteti talle 4 aastat 11 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks arvati 09.09.
- 1 Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Jevgeni Šutovi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Tal on nõusolek olemas ja koht ootab rehabilitatsioonikeskuses. Ta kavatseb läbida rehabilitatsioonkeskuse programmi, mis aitab tal alustada normaalset elu. Ta ema on peale insulti xxxx ning ta hakkab teda abistama. Kõik tema eesmärgid on motivatsioonikirjas kirja pandud. Vabaduses tarvitas ta narkootikume, kuid vanglas on läbinud kõik programmid. Rehabilitatsioonikeskuses on terve aasta. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on karistusregistri andmete kohaselt 3 kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta mitmendat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest tingimuslikest ega reaalsetest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav on korduvalt pannud toime ühiskonnaohtlikke narkokuritegusid, samuti kehalisi väärkohtlemisi ja röövimisi. Kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamiseks narkootiliste ainete tarvitamise mõjul. Kinnipeetava käitumine vangistuses ei ole olnud õiguspärane. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, millest järeldub, et isik ei suuda ka vangistuses range järelevalve all viibides alluda korraldustele ega järgida kehtestatud nõudeid, mistõttu puudub kohtul kindlus selles, et ta on oma kuritegelikust käitumisest teinud käesolevaks ajaks vajalikud järeldused. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks. Seega ei ole õiguspärase käitumise kriteerium kinnipeetava puhul täidetud. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja selle jätkutegevuse, SRS osakonna, vestlused väärtushinnangustest, probleemide lahendamise oskustest, toimepandud kuritegudest ja suhtlusringkonna mõjust ning omandanud riigikeele A1 taseme ja läbinud riigikeele A2 taseme kursuse. Samuti on ta hõivatud vangla majandustöödel, varem koristajana, käesoleval ajal töötab pesumajas. Vabanemisel on kinnipeetaval võimalik üheks aastaks elama asuda xxxx ja alluda seal ettenähtud ravile. Enne vangistust kinnipeetav ei töötanud, vaid tegeles narkootikumide müümisega, samuti oli talle määratud pension. Seega elatus kinnipeetav enne vangistust pensionist ja kuritegelikul teel saadud vahenditest. Puudulikule toimetulekuoskusele viitavad korduvad materiaalse kasu saamise eesmärgil toimepandud kuriteod. Tasumata nõudeid on kinnipeetaval üle 4500 euro, mida enne vangistust ta ei tasunud, kuid vangistuses on hakanud tasuma. Lähivõrgustiku moodustab ema, kes hetkel viibib hooldekodus ning ei saa kinnipeetavat vabanemisel vajadusel materiaalselt või moraalselt toetada. Varem kuulus tema suhtlusringkonda 2 kriminaalse taustaga tuttavad, kellega ta väidetavalt enam ei suhtle. Samuti, kuna ta on kuritegusid toime pannud grupis, võib eeldada, et kinnipeetav on teiste poolt mõjutatav. Kinnipeetav on varem kuritegusid toime pannud alkoholijoobes olles ning käitunud alkoholi tarvitanuna ka agressiivselt, kuid ise seost alkoholi tarvitamise ja kuriteo toimepanemise vahel ei näe. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus, mida ka ise tunnistab, mistõttu soovib ta vabanemisel asuda rehabilitatsioonikeskusesse ravile. Kuivõrd kinnipeetav on varem mitmel korral olnud kriminaalhooldusele allutatud, kuid kõik korrad ebaõnnestusid, kuna ta ei täitnud talle pandud kontrollnõudeid ja –kohustusi, puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on sel korral piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt olukorras, kus varem ei ole käitumiskontroll ja katseaeg positiivset mõju avaldanud. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Jevgeni Šutovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 21.02.2019 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta määruskaebus läbi vaatamata. 22.01.2019 kohtumäärus 1-16-1647 jõustus
- märtsil 2019 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne referent 3