← Eesti

3-16-799/55

Obsah (7)§ 152§ 121§ 43§ 104§ 108§ 151§ 120

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 22. märts 2018, Tallinn Haldusasja number 3-16-799 Haldusasi T. V. ja T. V. kaebus Tallinna Linnaplaneerimise A

§ 152lg 1 p 4 alusel arvestades kohtumääruse p 6.1.

antud selgitusi; 3) Tuvastamiskaebuse esitamisel näidata ära, miks on tuvastamiskaebuse esitamine vajalik kaebajate õiguste kaitseks; Menetlustoimingu vaidlustamisel tuvastamiskaebusega näidata ära, milliseid mittemenetluslikke õigusi rikub menetlustoiming sõltumata lõplikust haldusaktist. Kohus hoiatas, et kaebuse puuduste kõrvaldamata jätmisel tagastab kohus kaebuse läbivaatamatult. 2 Sama määrusega jättis kohus rahuldamata kaebajate taotluse menetluse peatamiseks ja vastustaja ning kolmanda isiku taotlused menetluse lõpetamiseks

§ 152lg 1 p 3 alusel.

Kaebuse esitajate esindaja on kohtu 08.03.2018 määruse kohtute infosüsteemist nähtuvalt kätte saanud 09.03.

  1. Seega tuli kaebuse puudused kõrvaldada hiljemalt 19.03.
  2. Kaebajad ei ole kohtumäärusele vastanud. Samuti ei ole kaebajad teatanud, et vajaks täiendavat aega kohtumäärusele vastamiseks. 8.

§ 121

lg 1 p 2 alusel tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta

§-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Kuna kaebuse esitajad ei ole kaebuse puudusi kõrvaldanud, kaebuse nõuded ei ole selged, siis tuleb kaebus selle esitajatele

§ 121lg 1 p 2 alusel tagastada.

Kohus selgitab, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. 9.

§ 104

lg 5 p 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub käesoleva seadustiku § 121 lõike 2 alusel. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebuse esitajatele nende poolt kaebuselt tasutud riigilõiv tagastada. Menetluskulud 10. Arvestades asjaoluga, et pooled on kandnud menetluskulusid seoses esialgse õiguskaitse taotluse menetlusega enne kaebuse menetlusse võtmist, tuleb kohtul lahendada menetluse lõpetamisel seoses kaebuse tagastamisega ka poolte menetluskulude kandmise küsimus.

§ 108

lg 4 (kuni 31.12.2017 kehtinud redaktsiooni) kohaselt kannab kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral menetluskulud kaebaja. Kuivõrd praeguses asjas tagastas halduskohus kaebuse puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu, siis lähtudes Tallinna Ringkonnakohtu varasemast praktikast tuleb arvestada seisukohaga, et kaebuse tagastamine ei olnud samastatav kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamisega, vaid

tähenduses on tegemist erinevate menetlustoimingutega, millel on erinevad alused, sisu ja õiguslikud tagajärjed.

§ 151

asetusest seadustiku struktuuris ja § 151 lg 1 p 1 tekstist järeldub, et läbi saab jätta vaatamata juba menetlusse võetud kaebust. Seetõttu ei anna

§ 108

lg 4 (kuni 31.12.2017 kehtinud redaktsioon) kaebuse tagastamise korral alust vastustaja ega kolmanda isiku menetluskulude kaebajalt väljamõistmiseks. Menetluskulude väljamõistmine kaebajalt on võimalik vaid juhul, kui kohus on kaebuse menetlusse võtnud. Vastustaja või kolmanda isiku poolt menetluskulude kandmine enne kaebuse menetlusse võtmist on erandlik ja leiab aset eelkõige juhul, kui esialgse õiguskaitse kohaldamise üle otsustatakse enne kaebuse puuduste kõrvaldamist või halduskohus peab vajalikuks enne kaebuse menetlusse võtmise otsustamist

§ 120lg 4 alusel ära kuulata ka vastustaja ja kolmanda isiku.

Eelnevast ei järeldu siiski, et vastustaja või kolmas isik saaks nõuda menetluskulude väljamõistmist kaebajalt juhul, kui kaebus tagastatakse enne selle menetlusse võtmist. Samuti leidis ringkonnakohus, et isegi kaebaja käitumise võimalik pahatahtlikkus ei anna

§ 108

järgi alust menetluskulude temalt väljamõistmiseks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 11.04.2012 määrus nr 3-12-248; 19.06.2012 määrus nr 3-12-932, p 21; 02.07.2012 määrus nr 3-12-607; 14.03.2013 määrus nr 3-12-2617, p 8; 22.03.2013 määrus nr 3-13-276, p 10; 16.08.2013 määrus nr 3-13-146, p 12; 26.08.2013 määrus nr 3-12-2591, p 18; ning 01.11.2017 määrus nr 3-17-1526). 3 Kehtiva

§ 108

lg 4, millest tuleb juhinduda käesoleval juhul sätestab, et kaebaja kannab menetluskulud kaebuse tagastamise, kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. Sama paragrahvi lg 11 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab arvestades kõige eeltooduga sh asjaoluga, et vahepeal on muutunud õiguslik regulatsioon osas, mis puudutab menetluskulude kandmist seoses esialgse õiguskaitse taotluse menetlusega enne kaebuse menetlusse võtmist ning sellega, et kaebajal oli kaebuse esitamisel ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel 25.04.2016 võimalik lähtuda tol hetkel kehtinud seadusest ja kohtupraktikast, et menetluskulud tuleb jätta poolte enda kanda. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus isikutel kaebuse esitamisel ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel ei olnud võimalik ette näha, et nende kanda võivad jääda menetluskulud ka olukorras, kus kaebus kuulub tagastamisele

§ 121

lg 1 p 2 alusel, ei oleks põhjendatud ega õiglane kaebajatelt välja mõista kolmanda isiku menetluskulusid. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust kohtule esitanud. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.